Uhlalutyo ngokwesithako sobunzululwazi nkcubeko-ntlalo yaseAfrika kwinoveli yesiXhosa: Inkululeko isentabeni
- Authors: Bali, Nolundi Monica
- Date: 2016
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/9077 , vital:26462
- Description: Kule ngxoxo kuqwalaswele indlela amasiko nezithethe asetyenziswe ngayo kwincwadi kaSaule, ethi, Inkululeko isentabeni. Le ngxoxo ijolise ekuncomeni indlela lo kaSaule awasebenzise ngayo amasiko kunye nezithethe zakwaNtu ukwakha isizwe esimnyama. Konke oku kudandalazisa ukubaluleka kokusetyenziswa kwawo ukwakha isizwe. Injongo yolu phando kukuphendla indlela umtshato, isithembu, ulwaluko, imbeleko, intonjane, ukufa, ukukhapha, ukubuyisa nokungenwa ezaziqhutywa ngayo nezizathu zoko. Le ngxoxo iza kuphonononga ixhaswe ngezithako eziziimbono zeengcali zohlalutyo kwintlalo kaNtu. Ingxoxo le yahlulwe yazizahluko ezintandathu. Isahluko sokuqala sivula ngentshayelelo, ze sidandalazise intsusamabandla yolu phando, kushukuxwe imbangeli yophando, ze kwenziwe uphengululo lweencwadi zeengcali kwisithako sobuNzululwazi Nkcubeko-Ntlalo. Isahluko sesibini, siqwalasela ukuxabiseka kolwendo ngokwengcinga yesiNtu kwincwadi kaSaule. Indlela isiko lokuthwala lalisenziwa ngalo mandulo xa kuthelekiswa kweyangoku, nemiceli-mngeni elijamelene nalo eli siko. Isahluko sesithathu, sijongene nesithembu, iimeko ezazinyanzelisa ukuthathwa komfazi wesibini nangaphezulu nemiceli-mngeni ekhoyo kwesi sithethe. Isahluko sesine, singolwaluko ngemihla yamandulo size sithelekiswe nale mihla siphila kuyo. Iingxaki ezikhoyo kweli siko ezibangelwa kukungakhathali kwengcibi, namakhankatha. Esesihlanu, isahluko singamasiko nezithethe, iindlela ezazisaya kusetyenziswa mandulo kuthelekiswa nezeli xesha lokhanyo ekwenzeni la masiko nezi zithethe. Isahluko sesithandathu, sesokuphetha, siyintyilazwi yeengxoxo ezikolu hlalutyo, kuxilongwa ubuzaza besithako sobunzululwazi nkcubeko-ntlalo.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
- Authors: Bali, Nolundi Monica
- Date: 2016
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/9077 , vital:26462
- Description: Kule ngxoxo kuqwalaswele indlela amasiko nezithethe asetyenziswe ngayo kwincwadi kaSaule, ethi, Inkululeko isentabeni. Le ngxoxo ijolise ekuncomeni indlela lo kaSaule awasebenzise ngayo amasiko kunye nezithethe zakwaNtu ukwakha isizwe esimnyama. Konke oku kudandalazisa ukubaluleka kokusetyenziswa kwawo ukwakha isizwe. Injongo yolu phando kukuphendla indlela umtshato, isithembu, ulwaluko, imbeleko, intonjane, ukufa, ukukhapha, ukubuyisa nokungenwa ezaziqhutywa ngayo nezizathu zoko. Le ngxoxo iza kuphonononga ixhaswe ngezithako eziziimbono zeengcali zohlalutyo kwintlalo kaNtu. Ingxoxo le yahlulwe yazizahluko ezintandathu. Isahluko sokuqala sivula ngentshayelelo, ze sidandalazise intsusamabandla yolu phando, kushukuxwe imbangeli yophando, ze kwenziwe uphengululo lweencwadi zeengcali kwisithako sobuNzululwazi Nkcubeko-Ntlalo. Isahluko sesibini, siqwalasela ukuxabiseka kolwendo ngokwengcinga yesiNtu kwincwadi kaSaule. Indlela isiko lokuthwala lalisenziwa ngalo mandulo xa kuthelekiswa kweyangoku, nemiceli-mngeni elijamelene nalo eli siko. Isahluko sesithathu, sijongene nesithembu, iimeko ezazinyanzelisa ukuthathwa komfazi wesibini nangaphezulu nemiceli-mngeni ekhoyo kwesi sithethe. Isahluko sesine, singolwaluko ngemihla yamandulo size sithelekiswe nale mihla siphila kuyo. Iingxaki ezikhoyo kweli siko ezibangelwa kukungakhathali kwengcibi, namakhankatha. Esesihlanu, isahluko singamasiko nezithethe, iindlela ezazisaya kusetyenziswa mandulo kuthelekiswa nezeli xesha lokhanyo ekwenzeni la masiko nezi zithethe. Isahluko sesithandathu, sesokuphetha, siyintyilazwi yeengxoxo ezikolu hlalutyo, kuxilongwa ubuzaza besithako sobunzululwazi nkcubeko-ntlalo.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
Uphando ngokuphononongwa kwabalinganiswa ngokobume bengqondo kwiincwadi ezikhethiweyo zikaSaule u'Vuleka mhlaba no Umthetho kamthetho'
- Authors: Sokiya, Liliswa
- Date: 2015
- Subjects: Saule, N. -- Criticism and interpretation , Xhosa literature -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/8585 , vital:26409
- Description: Impatho-mbi nabalinganiswa iba ngunobangela wokuphazamiseka kwengqodo zabalinganiswa. Umlinganiswa uthi nokuba uhleli azibone sele enezinye iingcinga, ngcinga ezo ziphazamisa ubomi bakhe. Izinto eziphazamisa umlinganiswa ebalini kukutyholwa ngezinto angazaziyo. Iyashiyana indlela abalinganiswa abachaphazeleka ngayo ngenxa yolu phazamiseko, loo nto ikhokelele ekubeni benze izinto ezingafaniyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2015
- Authors: Sokiya, Liliswa
- Date: 2015
- Subjects: Saule, N. -- Criticism and interpretation , Xhosa literature -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/8585 , vital:26409
- Description: Impatho-mbi nabalinganiswa iba ngunobangela wokuphazamiseka kwengqodo zabalinganiswa. Umlinganiswa uthi nokuba uhleli azibone sele enezinye iingcinga, ngcinga ezo ziphazamisa ubomi bakhe. Izinto eziphazamisa umlinganiswa ebalini kukutyholwa ngezinto angazaziyo. Iyashiyana indlela abalinganiswa abachaphazeleka ngayo ngenxa yolu phazamiseko, loo nto ikhokelele ekubeni benze izinto ezingafaniyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2015
Uphononongo ngokwesithako sobunzululwazi-sakhono kwiinoveli ezimbini zesiXhosa : (Ukhozi olunamaphiko noLwadilik' udonga)
- Authors: Jaxa, Nontembiso Patricia
- Date: 2013
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism , Xhosa language -- Grammar , Figures of speech
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8483 , http://hdl.handle.net/10948/d1020981
- Description: Kule ngxoxo kuqwalaselwa indlela ulwimi njengesakhono olusetyenziswe ngayo kwincwadi kaSaule, ethi, Ukhozi Olumaphiko kunye nobuchule bukaBongela ekubhaleni kwincwadi yakhe ethi, Lwadilik’ Udonga, yona eluguqulelo lwencwadi kaChinua Achebe, ethi, Things Fall Apart. Kule ngxoxo akuthelekiswa aba babhali babini koko kujongwe nje kunconywa ubuchule babo ekusebenziseni ulwimi ngendlela ephakamisa umgangatho weencwadi zabo. Oko, kudandalazisa ukubaluleka kokuqatshelwa kolwimi njengesakhono, ngababhali. Injongo yolu phando kukuba, ababhali bakuthathele ingqalelo ukubaluleka kokukhulisa nokukhuthaza ukusetyenziswa kolwimi ngokukubonisa oko kwiincwadi abazibhalileyo, ukuze, nakubafundi nootitshala ezikolweni, kube lula ukufunda nokufundisa ulwimi, kuphumezeke iinjongo zeNkcazelo yePolisi yeKharityhulam noHlolo (2011), yona ebethelela ukufundiswa kolwimi ngendlela ephucula nekhulisa umfundi kulwimi. Le ngxoxo ke ixhaswa ngezithako ngezithako zeengcali kwisakhono noguqulelo. Ingxoxo le yahlulwe yazizahluko ezihlanu. Isahluko sokuqala sivula ngentshayelelo, ze sidandalazise intsusamabandla yolu phando, kushukuxwe ingxubakaxaka elundululeyo, ze kwenziwe uphengululo lweencwadi zeengcali kwizithako zesakhono nezokuguqulela. Isahluko sesibini, siqwalasela indlela uSaule asebenzise ngayo iindidi zezivakalisi, kanti neendidi zezivakalisi ezidiza isakhono ngobuchule, ukuze kuphuhle amandla akhe ekubaliseni kuhlobo loncwadi alubhalileyo, nokuvakalisa iingcinga neengcamango zakhe, edlulisa nolwazi kwabo bafunda incwadi. Isahluko sesithathu, siyaqhuba nokusetyenziswa kolwimi njengesakhono sokubhala kwakwincwadi kaSaule, kodwa kujongwe ukusetyenziswa kwezifanekisozwi, izifaniso, uchongo-magama nentsingiselo kunye noburharha bombhali. Isahluko sesine sona sihlalutya isimbo sikaBongela ekubhaleni nasekuguquleleni kwincwadi yakhe ethi, Lwadilik’ udonga. Isahluko sesihlanu sesokuphetha, siyintyilazwi yeengxoxo ezikolu hlalutyo, kuxilongwa ubuzaza besithako sobunzululwazi-sakhono nokubaluleka kwaso ekuphuhliseni uncwadi jikelele. Ukusetyenziswa kolwimi kuko okungundoqo wokuphila koncwadi.
- Full Text:
- Date Issued: 2013
- Authors: Jaxa, Nontembiso Patricia
- Date: 2013
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism , Xhosa language -- Grammar , Figures of speech
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8483 , http://hdl.handle.net/10948/d1020981
- Description: Kule ngxoxo kuqwalaselwa indlela ulwimi njengesakhono olusetyenziswe ngayo kwincwadi kaSaule, ethi, Ukhozi Olumaphiko kunye nobuchule bukaBongela ekubhaleni kwincwadi yakhe ethi, Lwadilik’ Udonga, yona eluguqulelo lwencwadi kaChinua Achebe, ethi, Things Fall Apart. Kule ngxoxo akuthelekiswa aba babhali babini koko kujongwe nje kunconywa ubuchule babo ekusebenziseni ulwimi ngendlela ephakamisa umgangatho weencwadi zabo. Oko, kudandalazisa ukubaluleka kokuqatshelwa kolwimi njengesakhono, ngababhali. Injongo yolu phando kukuba, ababhali bakuthathele ingqalelo ukubaluleka kokukhulisa nokukhuthaza ukusetyenziswa kolwimi ngokukubonisa oko kwiincwadi abazibhalileyo, ukuze, nakubafundi nootitshala ezikolweni, kube lula ukufunda nokufundisa ulwimi, kuphumezeke iinjongo zeNkcazelo yePolisi yeKharityhulam noHlolo (2011), yona ebethelela ukufundiswa kolwimi ngendlela ephucula nekhulisa umfundi kulwimi. Le ngxoxo ke ixhaswa ngezithako ngezithako zeengcali kwisakhono noguqulelo. Ingxoxo le yahlulwe yazizahluko ezihlanu. Isahluko sokuqala sivula ngentshayelelo, ze sidandalazise intsusamabandla yolu phando, kushukuxwe ingxubakaxaka elundululeyo, ze kwenziwe uphengululo lweencwadi zeengcali kwizithako zesakhono nezokuguqulela. Isahluko sesibini, siqwalasela indlela uSaule asebenzise ngayo iindidi zezivakalisi, kanti neendidi zezivakalisi ezidiza isakhono ngobuchule, ukuze kuphuhle amandla akhe ekubaliseni kuhlobo loncwadi alubhalileyo, nokuvakalisa iingcinga neengcamango zakhe, edlulisa nolwazi kwabo bafunda incwadi. Isahluko sesithathu, siyaqhuba nokusetyenziswa kolwimi njengesakhono sokubhala kwakwincwadi kaSaule, kodwa kujongwe ukusetyenziswa kwezifanekisozwi, izifaniso, uchongo-magama nentsingiselo kunye noburharha bombhali. Isahluko sesine sona sihlalutya isimbo sikaBongela ekubhaleni nasekuguquleleni kwincwadi yakhe ethi, Lwadilik’ udonga. Isahluko sesihlanu sesokuphetha, siyintyilazwi yeengxoxo ezikolu hlalutyo, kuxilongwa ubuzaza besithako sobunzululwazi-sakhono nokubaluleka kwaso ekuphuhliseni uncwadi jikelele. Ukusetyenziswa kolwimi kuko okungundoqo wokuphila koncwadi.
- Full Text:
- Date Issued: 2013
Uphononongo lokubunjwa kobume bengqondo yabalinganiswa kwiincwadi ezikhethiweyo zesiXhosa
- Authors: Netjies, Nomalanga Primrose
- Date: 2012
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism , South African literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8474 , http://hdl.handle.net/10948/d1011847 , Xhosa literature -- History and criticism , South African literature
- Description: Olu phando luza kugxila kuphononongo lobume bengqondo ephazamisekileyo, lujonge izimo zabalinganiswa nendlela abacinga nabenza ngayo izinto. Kuza kube kugocwagocwa ubume bengqondo yabalinganiswa abakwezi ncwadi zintathu zilandelayo: Incwadi kaTamsanqa ethi, „Buzani Kubawo,‟ ekaJordan ethi, „Ingqumbo Yeminyanya‟ neka Jongilanga ethi, „Ukuqhawuka Kwembeleko.‟Apha kuza kukhokela intshayelelo equlathe izinto ezininzi eziquka amagama amatsha aza kusetyenziswa, indlela oza kuma ngayo umsebenzi kunye nembali ngababhali. Oku kulandelwa yingcingane eza kuthi ibe sisiseko solu phando, ingcingane yobume bengqondo, ingcingane yemeko engaqhelekanga kunye nezayamileyo; ingcingane yokuqonda kunye nengcingane yenkcubeko nentlalo. Kuza kuthi kutyhilwe iimeko abantu abaphila phantsi kwazo emakhaya nasentlalweni ngokubanzi. Iingcali zophando zizamile ukuza neendlela ezizizo zokwazi unobangela wokuphazamiseka kwengqondo ukuze zikwazi ukuza nonyango oluchanekileyo. Ekugqibeleni kuza kuthi kushwankathelwe wonke lo msebenzi, kuvezwe namacebo anokunceda abafundi nababhali kuncwadi. Kuza kucetyiswa ababhali ukuze babethelele ingcamango yokuba kubekho uncedo okanye unyango kubalinganiswa abanesimo sengqondo esiphazamisekileyo, xa kuphononongwa le ngcingane yesimo sengqondo.
- Full Text:
- Date Issued: 2012
- Authors: Netjies, Nomalanga Primrose
- Date: 2012
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism , South African literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8474 , http://hdl.handle.net/10948/d1011847 , Xhosa literature -- History and criticism , South African literature
- Description: Olu phando luza kugxila kuphononongo lobume bengqondo ephazamisekileyo, lujonge izimo zabalinganiswa nendlela abacinga nabenza ngayo izinto. Kuza kube kugocwagocwa ubume bengqondo yabalinganiswa abakwezi ncwadi zintathu zilandelayo: Incwadi kaTamsanqa ethi, „Buzani Kubawo,‟ ekaJordan ethi, „Ingqumbo Yeminyanya‟ neka Jongilanga ethi, „Ukuqhawuka Kwembeleko.‟Apha kuza kukhokela intshayelelo equlathe izinto ezininzi eziquka amagama amatsha aza kusetyenziswa, indlela oza kuma ngayo umsebenzi kunye nembali ngababhali. Oku kulandelwa yingcingane eza kuthi ibe sisiseko solu phando, ingcingane yobume bengqondo, ingcingane yemeko engaqhelekanga kunye nezayamileyo; ingcingane yokuqonda kunye nengcingane yenkcubeko nentlalo. Kuza kuthi kutyhilwe iimeko abantu abaphila phantsi kwazo emakhaya nasentlalweni ngokubanzi. Iingcali zophando zizamile ukuza neendlela ezizizo zokwazi unobangela wokuphazamiseka kwengqondo ukuze zikwazi ukuza nonyango oluchanekileyo. Ekugqibeleni kuza kuthi kushwankathelwe wonke lo msebenzi, kuvezwe namacebo anokunceda abafundi nababhali kuncwadi. Kuza kucetyiswa ababhali ukuze babethelele ingcamango yokuba kubekho uncedo okanye unyango kubalinganiswa abanesimo sengqondo esiphazamisekileyo, xa kuphononongwa le ngcingane yesimo sengqondo.
- Full Text:
- Date Issued: 2012
Normative value systems as portrayed by V.N.M. Swaartbooi and V. Magadla
- Zideba-Thomas, Cynthia Daniswa
- Authors: Zideba-Thomas, Cynthia Daniswa
- Date: 2007
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism , Xhosa (African people) -- South Africa -- Social life and customs -- 20th century , Language and culture -- South Africa
- Language: English
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8441 , http://hdl.handle.net/10948/650 , Xhosa literature -- History and criticism , Xhosa (African people) -- South Africa -- Social life and customs -- 20th century , Language and culture -- South Africa
- Description: This study will focus on norms and value systems as portrayed by two female Xhosa writers. The aim of this study is to show how normative value systems are represented by two female Xhosa female writers. It also aims to show the effects of these systems on women. The method of research will be based on survey of Xhosa literature focusing on the following two books, Inzol ‘enkundleni, by V. Magadla and UMandisa by V.N.M. Swaartbooi.
- Full Text:
- Date Issued: 2007
- Authors: Zideba-Thomas, Cynthia Daniswa
- Date: 2007
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism , Xhosa (African people) -- South Africa -- Social life and customs -- 20th century , Language and culture -- South Africa
- Language: English
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8441 , http://hdl.handle.net/10948/650 , Xhosa literature -- History and criticism , Xhosa (African people) -- South Africa -- Social life and customs -- 20th century , Language and culture -- South Africa
- Description: This study will focus on norms and value systems as portrayed by two female Xhosa writers. The aim of this study is to show how normative value systems are represented by two female Xhosa female writers. It also aims to show the effects of these systems on women. The method of research will be based on survey of Xhosa literature focusing on the following two books, Inzol ‘enkundleni, by V. Magadla and UMandisa by V.N.M. Swaartbooi.
- Full Text:
- Date Issued: 2007
- «
- ‹
- 1
- ›
- »