An investigation of the themes and techniques in L.L. Sebe's "Ucamngco" = Uphando ngemixholo nesimo sokubhala esisetyenziswe kwincwadi ke L.L. Sebe "Ucamngco"
- Authors: Grootboom, Zoleka Faith
- Date: 2008
- Subjects: Sebe, L. L. W. (Lennox L. W.) -- Criticism and interpretation , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8465 , http://hdl.handle.net/10948/781 , Sebe, L. L. W. (Lennox L. W.) -- Criticism and interpretation , Xhosa fiction -- History and criticism
- Full Text:
- Date Issued: 2008
Ubuchule bencoko yababini nesimbo sokubhala kwincwadi ka A.M. Mmango ethi, "Law' ilahle"
- Authors: Tose, M. J
- Date: 2007
- Subjects: Mmango, A. M. -- Criticism and interpretation , Mmango, A. M. Law' ilahle , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8467 , http://hdl.handle.net/10948/621 , Mmango, A. M. -- Criticism and interpretation , Mmango, A. M. Law' ilahle , Xhosa fiction -- History and criticism
- Description: Olu phando lugxile kakhulu kwincwadi ka-A.M. Mmango ethi, Law’ilahle. Apha sizama ukuveza ukubaluleka kobuchule bokubhala phakathi kwencoko yabantu ababini kubhalo lwemidlalo ngoovulindlela bedrama esiXhoseni. Oku kwenziwa ngokuthi kuphononongwe nzulu isimbo sokubhala. Ezinye izinto esiza kuziveza ziindlela zokuthetha ezithi zizesetyenziswe ngabalinganiswa. Oku kwenziwa ngokuthi kugxeleshwe kakhulu kumagama namaganyana adelelekileyo asetyeniswayo ngabalinganiswa ze kuthi kubuywe kukhangelwe nefuthe laloo magama kulwimi olusulungekileyo lwesiXhosa. Oku kukhokelela ekuphononongeni indlela ekuthi umbhali asebenzise ngayo isigama esivumelekileyo nesigama esithi sisetyenziswe esibangela ukuba umfundi lowo asebenzise ingqondo yakhe ukucinga ukuba kutheni umbhali etshintsha isigama kuloo ncoko ithile ayakhayo. U-A. M. Mmango usizobela asivezele kakuhle zonke izigaba ekufuneka zilandelwe xa sibhala uncwadi lwedrama. Uyaphumelele ke ukuziveza zonke ezi zinto ngenxa yeengxoxo azakhayo phakathi kwabalinganiswa. Ukuba sithelekisa uluncwadi lwedrama yale mihla luye lube nawo umahluko kuncwadi olwalubhalwe kuqala. Kananjalo, lo ka-Mmango usebenzisa uyilo lwengxoxo nocwangciso lwimi olululo ukwenzela ukuba umfundi lowo ofunda incwadi yakhe akwazi ukuwubona umahluko phakathi kwababhali bale mihla nabakudala. Esi simbo sikaMmango sokubhala asiwenzi umdintsi. Oku kuphawuleka ngamandla kwimixholwana esekeleze ululeko olungqongqo.
- Full Text:
- Date Issued: 2007
Ukuphononongwa kwezaphuli-mthetho nokuzalana kwemixholo yenkangeleko kwincwadi ka L. K. Siwisa "Izimanga zalo mhlaba"
- Authors: Melane, Amanda Boniswa
- Date: 2006
- Subjects: Siwisa, L. K. -- Criticism and interpretation , Siwisa, L. K. Izimanga zalo mhlaba , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8471 , http://hdl.handle.net/10948/564 , http://hdl.handle.net/10948/d1011677 , Siwisa, L. K. -- Criticism and interpretation , Siwisa, L. K. Izimanga zalo mhlaba , Xhosa fiction -- History and criticism
- Description: Ubundlobongela buxhaphake okweentwala kubaThembu. Zininzi iindidi zobundlobongela ezithi ziqhubekeke apha ekuhlaleni. Abantu abathi bazibandakanye nobundlobongela, baphembelelwa ziimeko ezithile. Iimeko ezifana nokunqaba kwemisebenzi, izinga elinyukileyo lokusetyenziswa kweziyobisi nendlela athi umntu othile akhule ngayo. Ukuba ubani othile ukhule ngobusela, naye ulandela emkhondweni kanye abe lisela elibalaseleyo. Kwincwadi kaL. K. Siwisa ethi, “Izimanga zalomhlaba” kubhaqeka oku kulandelayo: Umntwana okhule ekhayeni lakhe kuetyenziswa iziyobisi naye wenza njalo akuba mkhulu. Imali eza ngobuqhinga nokuphela kwayo kuba lula. Ungumntu ebomini kufuneka utye ukubila kwebunzi lakho, uyeke ukufuna ukuvuna kodwa ungakhange ulime. Umntu kaloku uvuna loo nto athe wayilima. Apha ebomini zimisele ukwenza ubutyebi nelifa ngeli xesha usadla amazimba ukuze uphumelele. Xa ungumntu zimisele ukwanela, kule ndawo uMdali akubeke kuyo. Akufuneki ube ngumntu onentliziyo ende, unikwe isandla, wena ufune isandla kunye nengalo. Yonke le mikhwa ikukhokelela ekubeni ekugqibeleni wenze ubundlobongela. Ubundlobongela ke abubhatali koko busingisela kwantshabalala. Kula mabalana iyangqineka ngokuthi abonise iziphumo zobundlobongela ezifana nokuphulukana nobomi, ukuphelelwa zizinto zakho obunazo ngenxa yamaqhinga nobusela nokuphelela entolongweni. Kobu bundlobongela kukholisa ukubakho amaxhoba. Ngelishwa uninzi lwawo iba ngamabhinqa nabantwana.
- Full Text:
- Date Issued: 2006