“Ntombazana, ugayela bani?”: ubunzululwazi beentsimbi
- Authors: Silo, Tolakele Talitha
- Date: 2020
- Subjects: Beadwork, Xhosa , Xhosa (African people) -- Social life and customs , Beadwork, Tembu , Tembu (African people) -- Social life and customs
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/167487 , vital:41485
- Description: “ NTOMBAZANA, UGAYELA BANI?”: UBUNZULULWAZI BEENTSIMBI is a study on the culture of abaThembu, one of the amaXhosa subgroups. Focusing on beadwork as one of this group’s cultural aspects, this research is an initiative to ensure documentation of such indigenous knowledge as an influence on the lifestyle of abaThembu. It also strives to uplift the use of oral literature to present it a fair chance at being a driving force for change as it has previously been ousted with the acceptability of written literature. Of great surprise is to see that despite western civilization, which affected the people’s culture, beadwork remains a pillar of the abaThembu-amaXhosa culture. This craft has evolved and thus, shows no signs of regression. This thesis is an indigenous knowledge focused research.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
- Authors: Silo, Tolakele Talitha
- Date: 2020
- Subjects: Beadwork, Xhosa , Xhosa (African people) -- Social life and customs , Beadwork, Tembu , Tembu (African people) -- Social life and customs
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/167487 , vital:41485
- Description: “ NTOMBAZANA, UGAYELA BANI?”: UBUNZULULWAZI BEENTSIMBI is a study on the culture of abaThembu, one of the amaXhosa subgroups. Focusing on beadwork as one of this group’s cultural aspects, this research is an initiative to ensure documentation of such indigenous knowledge as an influence on the lifestyle of abaThembu. It also strives to uplift the use of oral literature to present it a fair chance at being a driving force for change as it has previously been ousted with the acceptability of written literature. Of great surprise is to see that despite western civilization, which affected the people’s culture, beadwork remains a pillar of the abaThembu-amaXhosa culture. This craft has evolved and thus, shows no signs of regression. This thesis is an indigenous knowledge focused research.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
“Ndingumfana osemncinci, kodwa ndizibonile izinto”
- Authors: Qambela, Gcobani
- Date: 2019
- Language: English , Xhosa
- Type: text , Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/92236 , vital:30694
- Description: Expected release date-April 2021
- Full Text: false
- Date Issued: 2019
- Authors: Qambela, Gcobani
- Date: 2019
- Language: English , Xhosa
- Type: text , Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/92236 , vital:30694
- Description: Expected release date-April 2021
- Full Text: false
- Date Issued: 2019
Yancothulwa ingqambu
- Authors: Komanisi, Nomnikelo
- Date: 2018
- Subjects: Xhosa poetry -- 21st century , Women in literature , Stereotypes (Social psychology) in literature , Xhosa poetry -- 21st century fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/63448 , vital:28412
- Description: I have written a collection of isiXhosa poems for my thesis. I was influenced by the conditions in life women often find themselves, as well as the cultural stereotypes that perpetuate these conditions. Writers who have had an impact on my writing are W. B. Rubusana, S. E. K. Mqhayi and J. J. R. Jolobe because of their language, rhythm and the richness of their writing more generally. It is as if they are voices of a past generation who reach out on us, today. More recent American poets such as Amiri Baraka, on the other hand, have shown me how poems can meet you, can come as bullets that pierce your heart, soul and brain. Combining these old and new poetic styles, I intend for my poems to be of value and benefit to women who seek mental, spiritual and physical healing.
- Full Text:
- Date Issued: 2018
- Authors: Komanisi, Nomnikelo
- Date: 2018
- Subjects: Xhosa poetry -- 21st century , Women in literature , Stereotypes (Social psychology) in literature , Xhosa poetry -- 21st century fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/63448 , vital:28412
- Description: I have written a collection of isiXhosa poems for my thesis. I was influenced by the conditions in life women often find themselves, as well as the cultural stereotypes that perpetuate these conditions. Writers who have had an impact on my writing are W. B. Rubusana, S. E. K. Mqhayi and J. J. R. Jolobe because of their language, rhythm and the richness of their writing more generally. It is as if they are voices of a past generation who reach out on us, today. More recent American poets such as Amiri Baraka, on the other hand, have shown me how poems can meet you, can come as bullets that pierce your heart, soul and brain. Combining these old and new poetic styles, I intend for my poems to be of value and benefit to women who seek mental, spiritual and physical healing.
- Full Text:
- Date Issued: 2018
Xhosa Prose: XHS 505
- Authors: Botha, C R , Kwatsha, L L
- Date: 2010-02
- Subjects: Xhosa literature
- Language: Xhosa
- Type: Examination paper
- Identifier: vital:18380 , http://hdl.handle.net/10353/d1011539
- Description: Xhosa Prose: XHS 505, examination February 2010.
- Full Text: false
- Date Issued: 2010-02
- Authors: Botha, C R , Kwatsha, L L
- Date: 2010-02
- Subjects: Xhosa literature
- Language: Xhosa
- Type: Examination paper
- Identifier: vital:18380 , http://hdl.handle.net/10353/d1011539
- Description: Xhosa Prose: XHS 505, examination February 2010.
- Full Text: false
- Date Issued: 2010-02
Xhosa Non-Mother Tongue: XNM 122E
- Authors: Satyo, N , Myoli, N
- Date: 2010-12
- Subjects: Xhosa language -- Foreign speakers
- Language: Xhosa
- Type: Examination paper
- Identifier: vital:18375 , http://hdl.handle.net/10353/d1011532
- Description: Xhosa Non-Mother Tongue: XNM 122E, examination December 2010.
- Full Text: false
- Date Issued: 2010-12
- Authors: Satyo, N , Myoli, N
- Date: 2010-12
- Subjects: Xhosa language -- Foreign speakers
- Language: Xhosa
- Type: Examination paper
- Identifier: vital:18375 , http://hdl.handle.net/10353/d1011532
- Description: Xhosa Non-Mother Tongue: XNM 122E, examination December 2010.
- Full Text: false
- Date Issued: 2010-12
Uphononongo nzulu lwefuthe lweentetho ntshukumo zovakalelo zabalinganiswa kwiincwadi ezichongiweyo zedrama zesixhosa
- Authors: Sehloboko, Matsiliso
- Date: 2013
- Subjects: Xhosa literature , Xhosa drama
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8478 , http://hdl.handle.net/10948/d1020002
- Description: Olu phando luza kucubungula ifuthe lentetho ntshukumo yovakalelo kubalinganiswa. Kuza kungqalwa kwindlela ethi intsingiselo yamkeleke ngayo kutoliko novakalelo lomphulaphuli ngokuxhomekeka kwimeko ethile yentetho. Intetho njengesenzeko esinokusetyenziswa ekuyileni nasekuchukumiseni inyaniso, nethi ngokuvakaliswa kwayo idale utshintsho kubomi babalinganiswa iza kucubungulwa kuza kugocwagocwa iincwadi zedrama yesiXhosa ezichongiweyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2013
- Authors: Sehloboko, Matsiliso
- Date: 2013
- Subjects: Xhosa literature , Xhosa drama
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8478 , http://hdl.handle.net/10948/d1020002
- Description: Olu phando luza kucubungula ifuthe lentetho ntshukumo yovakalelo kubalinganiswa. Kuza kungqalwa kwindlela ethi intsingiselo yamkeleke ngayo kutoliko novakalelo lomphulaphuli ngokuxhomekeka kwimeko ethile yentetho. Intetho njengesenzeko esinokusetyenziswa ekuyileni nasekuchukumiseni inyaniso, nethi ngokuvakaliswa kwayo idale utshintsho kubomi babalinganiswa iza kucubungulwa kuza kugocwagocwa iincwadi zedrama yesiXhosa ezichongiweyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2013
Uphononongo nzulu lwamasiko nezithethe kwiincwadi ezichongiweyo zesiXhosa: "Ityala lamawele no "Ukuba ndandazile"
- Authors: Diko, Mlamli
- Date: 2020
- Subjects: Xhosa (African people) , Mqhayi, S E K -- Ityala lamawele , Tamsanqa, Witness K -- Ukuba ndandazile , Xhosa (African people) -- Social life and customs , Authors, South African -- 19th century -- Criticism and interpretation , Xhosa (African people) -- Rites and ceremonies , Mqhayi, S E K -- Critisicism and interpretation , Tamsanqa, Witness, K -- Criticism and interpretation , Xhosa literature -- Criticism and interpretation , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/145232 , vital:38420
- Description: Olu phando lujolise ekubhentsiseni nasekuphononongeni nzulu indima yamasiko nezithethe kwiincwadi ezichongiweyo zesiXhosa ezizezi, “Ityala Lamawele” (1914) ibhalwe nguSamuel Edward Krune Mqhayi kunye no “Ukuba Ndandazile” (1967) ibhalwe nguWitness Kholekile Tamsanqa. Amasiko nezithethe aya kuthi aphononongwe ngala: ukulobola, ingqithi nesithembu. Kwakhona, la masiko nezi zithethe ziya kuthi ziphicothwe kugudlwa kwizinto zesiNtu ezinobuzaza eziqhushekwe zaze zancathama phantsi kwawo. Umzekelo, phantsi kwesiko lokulobola kukho izithethe ezithiwe qhushe phantsi kwalo ezifana nokuhota, ukuyalwa komtshakazi nezinye. Zonke ezi zinto ziya kuthi zivelelwe. La masiko nezi zithethe zichongwe kuba kukholeleka into ethi zitshatshele ngokwendima eziyidlalayo kwezi ncwadi zimbini. Ukubalasela kwawo la masiko nezithethe akwaneli ekubeni indima yawo ityhilwe kwezi ncwadi kuphela, koko indima yawo ithi ityhile banzi ngentlalo kaXhosa. Lilonke, aba babhali babini ababhali ngezinto ezingaziwayo okanye ezibuntsomirha, koko babhala ngemiba echaphazela amaXhosa ngqo. Umphandi uya kuthi aqhaqhe iindlela la masiko nezithethe aqhutywa ngazo, iinjongo zokwenziwa kwawo kwakunye neziphumo xa ethe la masiko enziwa okanye angenziwa ngokusesikweni. Konke oku kuya kuthi kwenziwe egameni lobuXhosa bemveli. Umphandi uya kukwenza oku ngeenjongo zokuphicotha nzulu intsingiselo ngokwamasiko nezithethe zamaXhosa ezama ukutyhila obona bunyani bufihlakeleyo bamasiko nezithethe kunye nokuzalana kwawo nentlalo yamaXhosa. Ngaphezulu, kukutyhila into ethi kwaXhosa amasiko nezithethe ziintsika zokuphila, ngako oko ananto ithile ayithethayo kuthi thina maXhosa ungaphiki nje kuba ezakwaLizwi zidungadungile ngendlela yazo kumzi kaPhalo ze zasahlukanisa nezinto zoobawo bethu. Kunamhlanje nje azinqabanga iintetho ezithi ukunqula iminyanya nezinyanya bubuhedeni, ukuxhela ibhokhwe kuyongxengxezwa bubudimoni. Kule ngxoxo, kuya kujongwa isakhono nobuchule bababhali abathe babusebenzisa njengesixhobo sokukhusela inkcubeko yamaXhosa eyathi yabhunyulwa ngamaNgesi yasala nje ibhityile, yiyo ke ngoku le esele igululwa okwamathumbu ngurhulumente wenkululeko. Lilonke, kwa kolu phando kunconywa ababhali abaziingcungela ekubeni basebenzise ulwazi lwabo lolwimi ekukhuseleni inkcubeko yamaXhosa athi xa ahlomla ngayo uMkonto (2005: v) athi: The study of the survival of cultural traditional customs in isiXhosa literature is an overdue task facing literary critics. Le ngcali ingentla apha ihlaba ikhwelo kubaphandi besiXhosa ukuba banyathelele phezulu bephanda bebhentsisa ubunyani bamasiko nezithethe kuncwadi lwesiXhosa. Olu phando, ngaphezu kwazo zonke izizathu, lusabela elo khwelo. Kwelinye icala, uthi uSaule (1996) xa ethetha ngoMqhayi, nangona uMqhayi lo wayenobuhlobo nabefundisi bezakwaLizwi nokhanyo kodwa akazange ayivumele ingqondo nentliziyo yakhe ithwetyulwe ziinkolo neenkcubeko zasemzini. Ukutsho ngokwakhe oku uSaule (1996: 20) xa ahambisa enjenje: Although Mqhayi was obviously a brain child of the missionaries, he did not, unlike many writers at that time, allow their influence to engulf his thoughts. He uses a Bible as a technique rather than as an instrument that guides him towards predestined objectives. Le ngcinga kaSaule ingentla igxininisiwe kwilixa elingaphambili nguDikeni (1992: 12) xa wayesithi: It is clear that Mqhayi as one of the early writers could not address the political situation of the South Africa directly in his novel. He had to use an extended metaphor to avoid the strict laws of censorship. This he did by using a Biblical story and adapting it to his culture. Ngokwezi ngcali zimbini, kuyaqapheleka ukuba nangona uMqhayi lo ifuthe laseNtshona lazama kangangoko linako ukumthwebula kodwa ukuhlakanipha kwakhe kwamenza wagwencela okwesikhwenene kwiingcambu zakhe, kwisizwe sakhe, kumasiko nezithethe zakwaXhosa. Kungani ke ukuba singangamphakamiseli phezulu lo mbhali ngokuthi simane sindwendwela iimbalo zakhe sihlaba sikhangela ukuba zithetha ukuthini na kuthi sizwe sikaXhosa xa sikule ndawo sikuyo nje? Kwelinye icala, uMkonto (2005) umqhwabela izandla uTamsanqa xa athi nangona wayefundile akazange ayivumele imfundo imntywilisele eludakeni lwaseNtshona hleze buthi obu buncwane bezi ncwadi zakhe zifana no “Buzani Kubawo” (1958), “Ukuba Ndandazile” (1967), “Imitha Yelanga” (1967) kunye nezinye zaziya kufela engqondweni yakhe engakhange afundise umzi kaXhosa ngobuXhosa bawo. UMkonto (2005: 17) uhambisa athi xa ethetha ngoTamsanqa: Most of his experiences which he shared with people at the time were of hardships ... probably these were some of the experiences that triggered the themes expressed in ‘Buzani kubawo’ and ‘Ukuba ndandazile’ Ngokwala mazwi angentla, okona kuncomekayo ngoTamsanqa kukuba uthe nokuba sele ehlangabezana neenzingo zobomi kodwa wabona kukuhle ukuba afundise umzi kaXhosa ngaloo mahla ndinyuka kuba kakade lisiko kwaXhosa into yokuba xa uye wagileka endaweni ethile uze ufundise abanye ukwenzela ukuba bangangeni kulaa mgibe ubuwele kuwo. Bubuntu ke obo. Ubukhulu becala bezinto athe wadlula kuzo uTamsanqa zicazululwe kwisahluko sesibini esidandalazisa ubunzululwazi mlando mbali wobom ngababhali. Okunye, uTamsanqa sesinye sezizukulwana esathi saneTamsanqa lokukhula ngeliya xesha amasiko nezithethe kwaXhosa bezisaqhutywa ngendlela encomekayo kunangoku, kodwa umfundi makaqaphele ukuba umphandi akazami kuthelekisa amaxesha amasiko nezithethe ezaziqhutywa kodwa ubona kubalulekile ukuba icace inkolelo ethi amasiko nezithethe namaxesha awayeqhutywa ngawo awasafani. Kolu phando nzulu okunye okuphambili kukuthi nangona aba babhali babini bathi basebenzisa ulwimi oluntsokothileyo nezagwelo zokubhala ezifihlakeleyo ngendlela enomkhitha kodwa loo nto ibe lulutho kumzi kaPhalo kuba ushiyeke ufumbethe ulwimi lwesiXhosa. Ngaphezu koko amaXhosa ashiyeke efumbethe ulwazi ngamasiko nezithethe ekusafuneka efundisiwe. Ingcambu yolu phando ke ingamasiko nezithethe kusetyenziswa isiThako samaSiko neziThethe esiza kuchazwa banzi kwimihlathi engezantsi. Ngaphandle kokuphonononga nzulu intsingiselo yamasiko nezithethe, olu phando lukwayinkuthazo kwabanye ababhali ukuba bazeke mzekweni benjenjeya ukuzalisa umphanda kaXhosa ngamasiko nezithethe kunye nolwimi olusulungekileyo khona ukuze izizukulwana ngezizukulwana zibe nento yokufunda. Ukongeza, kukukhuthaza abo babhali baneembalo ezintlakekileyo nezibutenxarha ngokwamasiko nezithethe, nolwimi ke, ukuba baziqhelanise nokufunda iincwadi zesiXhosa, bafunde isiXhosa, baphande ngokuzinikela ngemiba yesiXhosa. Njengamntu mtsha, olu phando lukhuthaza olunye ulutsha ngokubaluleka kokulondolozwa kwenkcubeko ukuze isizukulwana esizayo sibe nokufunda kuyo. Uphando olu lujolise ekukhuliseni iimbalo zesiXhosa ingakumbi ke xa sele lubhalwe ngesiXhosa. Likho iqaqobana elibhalileyo ngesiXhosa kodwa ezinye zezo mbalo ziyakhwinisa ngenxa yegrama etenxileyo, umgangatho ophantsi wokusetyenziswa kolwimi ukunonga iintetho, nezinye iziphene. Masibe sisithi ziinzame ekukhucululeni nasekuphuculeni oko kwenziwa ngabeLungu; masingaligxeki kakhulu elo gcuntswana. Enye yezinto ezikhwinisayo kuluncwadi lwesiXhosa kukunqongophala kweencwadi ezibonisa isiNtu sethu ngendlela egqibeleleyo nemsulwa. Iyathuthumba into yokunqongophala kweencwadi ezingembali yethu ebhalwe sithi. Oku kunqongophala kufika kube negalelo elibi kubafundi neetitshala zesiXhosa ezona kufuneka zingcamle ubuncwane benkcubeko yazo kunye nabafundi jikelele. Iincwadi eziya kuthi zisetyenziswe zezo zababhali abaziinjojeli kubhalo lwesiXhosa, uS.E.K. Mqhayi noW.K. Tamsanqa. Isizathu soko asikokuba umphandi uzama ukuthelekisa ababhali koko uya kubachonga, okokuqala, ngenxa yokuba bengababhali abaphume izandla kuncwadi lwesiXhosa. Okwesibini, kunconywa ubuchule babo ekusebenziseni ulwimi nesakhono njengesixhobo sokuphakamisa umgangatho woncwadi lwesiNtu ngokuyeleleneyo namasikonezithethe. Okwesithathu, iimbalo zabo zezinye zeembalo ezithe zaphakanyiswa kakhulungabaphandi de zafumana amawonga ngamawonga. Okwesine, kudederhu lweencwadizesiXhosa ezingaka andinokwazi ukuthi ndilume umthamo omkhulu endizojika ndixakane nawo ndingakwazi ukuwuhlafuna ndiwucokisise hleze ndomiwe emqaleni ndingabisalugqiba kwa olo phando.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
- Authors: Diko, Mlamli
- Date: 2020
- Subjects: Xhosa (African people) , Mqhayi, S E K -- Ityala lamawele , Tamsanqa, Witness K -- Ukuba ndandazile , Xhosa (African people) -- Social life and customs , Authors, South African -- 19th century -- Criticism and interpretation , Xhosa (African people) -- Rites and ceremonies , Mqhayi, S E K -- Critisicism and interpretation , Tamsanqa, Witness, K -- Criticism and interpretation , Xhosa literature -- Criticism and interpretation , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/145232 , vital:38420
- Description: Olu phando lujolise ekubhentsiseni nasekuphononongeni nzulu indima yamasiko nezithethe kwiincwadi ezichongiweyo zesiXhosa ezizezi, “Ityala Lamawele” (1914) ibhalwe nguSamuel Edward Krune Mqhayi kunye no “Ukuba Ndandazile” (1967) ibhalwe nguWitness Kholekile Tamsanqa. Amasiko nezithethe aya kuthi aphononongwe ngala: ukulobola, ingqithi nesithembu. Kwakhona, la masiko nezi zithethe ziya kuthi ziphicothwe kugudlwa kwizinto zesiNtu ezinobuzaza eziqhushekwe zaze zancathama phantsi kwawo. Umzekelo, phantsi kwesiko lokulobola kukho izithethe ezithiwe qhushe phantsi kwalo ezifana nokuhota, ukuyalwa komtshakazi nezinye. Zonke ezi zinto ziya kuthi zivelelwe. La masiko nezi zithethe zichongwe kuba kukholeleka into ethi zitshatshele ngokwendima eziyidlalayo kwezi ncwadi zimbini. Ukubalasela kwawo la masiko nezithethe akwaneli ekubeni indima yawo ityhilwe kwezi ncwadi kuphela, koko indima yawo ithi ityhile banzi ngentlalo kaXhosa. Lilonke, aba babhali babini ababhali ngezinto ezingaziwayo okanye ezibuntsomirha, koko babhala ngemiba echaphazela amaXhosa ngqo. Umphandi uya kuthi aqhaqhe iindlela la masiko nezithethe aqhutywa ngazo, iinjongo zokwenziwa kwawo kwakunye neziphumo xa ethe la masiko enziwa okanye angenziwa ngokusesikweni. Konke oku kuya kuthi kwenziwe egameni lobuXhosa bemveli. Umphandi uya kukwenza oku ngeenjongo zokuphicotha nzulu intsingiselo ngokwamasiko nezithethe zamaXhosa ezama ukutyhila obona bunyani bufihlakeleyo bamasiko nezithethe kunye nokuzalana kwawo nentlalo yamaXhosa. Ngaphezulu, kukutyhila into ethi kwaXhosa amasiko nezithethe ziintsika zokuphila, ngako oko ananto ithile ayithethayo kuthi thina maXhosa ungaphiki nje kuba ezakwaLizwi zidungadungile ngendlela yazo kumzi kaPhalo ze zasahlukanisa nezinto zoobawo bethu. Kunamhlanje nje azinqabanga iintetho ezithi ukunqula iminyanya nezinyanya bubuhedeni, ukuxhela ibhokhwe kuyongxengxezwa bubudimoni. Kule ngxoxo, kuya kujongwa isakhono nobuchule bababhali abathe babusebenzisa njengesixhobo sokukhusela inkcubeko yamaXhosa eyathi yabhunyulwa ngamaNgesi yasala nje ibhityile, yiyo ke ngoku le esele igululwa okwamathumbu ngurhulumente wenkululeko. Lilonke, kwa kolu phando kunconywa ababhali abaziingcungela ekubeni basebenzise ulwazi lwabo lolwimi ekukhuseleni inkcubeko yamaXhosa athi xa ahlomla ngayo uMkonto (2005: v) athi: The study of the survival of cultural traditional customs in isiXhosa literature is an overdue task facing literary critics. Le ngcali ingentla apha ihlaba ikhwelo kubaphandi besiXhosa ukuba banyathelele phezulu bephanda bebhentsisa ubunyani bamasiko nezithethe kuncwadi lwesiXhosa. Olu phando, ngaphezu kwazo zonke izizathu, lusabela elo khwelo. Kwelinye icala, uthi uSaule (1996) xa ethetha ngoMqhayi, nangona uMqhayi lo wayenobuhlobo nabefundisi bezakwaLizwi nokhanyo kodwa akazange ayivumele ingqondo nentliziyo yakhe ithwetyulwe ziinkolo neenkcubeko zasemzini. Ukutsho ngokwakhe oku uSaule (1996: 20) xa ahambisa enjenje: Although Mqhayi was obviously a brain child of the missionaries, he did not, unlike many writers at that time, allow their influence to engulf his thoughts. He uses a Bible as a technique rather than as an instrument that guides him towards predestined objectives. Le ngcinga kaSaule ingentla igxininisiwe kwilixa elingaphambili nguDikeni (1992: 12) xa wayesithi: It is clear that Mqhayi as one of the early writers could not address the political situation of the South Africa directly in his novel. He had to use an extended metaphor to avoid the strict laws of censorship. This he did by using a Biblical story and adapting it to his culture. Ngokwezi ngcali zimbini, kuyaqapheleka ukuba nangona uMqhayi lo ifuthe laseNtshona lazama kangangoko linako ukumthwebula kodwa ukuhlakanipha kwakhe kwamenza wagwencela okwesikhwenene kwiingcambu zakhe, kwisizwe sakhe, kumasiko nezithethe zakwaXhosa. Kungani ke ukuba singangamphakamiseli phezulu lo mbhali ngokuthi simane sindwendwela iimbalo zakhe sihlaba sikhangela ukuba zithetha ukuthini na kuthi sizwe sikaXhosa xa sikule ndawo sikuyo nje? Kwelinye icala, uMkonto (2005) umqhwabela izandla uTamsanqa xa athi nangona wayefundile akazange ayivumele imfundo imntywilisele eludakeni lwaseNtshona hleze buthi obu buncwane bezi ncwadi zakhe zifana no “Buzani Kubawo” (1958), “Ukuba Ndandazile” (1967), “Imitha Yelanga” (1967) kunye nezinye zaziya kufela engqondweni yakhe engakhange afundise umzi kaXhosa ngobuXhosa bawo. UMkonto (2005: 17) uhambisa athi xa ethetha ngoTamsanqa: Most of his experiences which he shared with people at the time were of hardships ... probably these were some of the experiences that triggered the themes expressed in ‘Buzani kubawo’ and ‘Ukuba ndandazile’ Ngokwala mazwi angentla, okona kuncomekayo ngoTamsanqa kukuba uthe nokuba sele ehlangabezana neenzingo zobomi kodwa wabona kukuhle ukuba afundise umzi kaXhosa ngaloo mahla ndinyuka kuba kakade lisiko kwaXhosa into yokuba xa uye wagileka endaweni ethile uze ufundise abanye ukwenzela ukuba bangangeni kulaa mgibe ubuwele kuwo. Bubuntu ke obo. Ubukhulu becala bezinto athe wadlula kuzo uTamsanqa zicazululwe kwisahluko sesibini esidandalazisa ubunzululwazi mlando mbali wobom ngababhali. Okunye, uTamsanqa sesinye sezizukulwana esathi saneTamsanqa lokukhula ngeliya xesha amasiko nezithethe kwaXhosa bezisaqhutywa ngendlela encomekayo kunangoku, kodwa umfundi makaqaphele ukuba umphandi akazami kuthelekisa amaxesha amasiko nezithethe ezaziqhutywa kodwa ubona kubalulekile ukuba icace inkolelo ethi amasiko nezithethe namaxesha awayeqhutywa ngawo awasafani. Kolu phando nzulu okunye okuphambili kukuthi nangona aba babhali babini bathi basebenzisa ulwimi oluntsokothileyo nezagwelo zokubhala ezifihlakeleyo ngendlela enomkhitha kodwa loo nto ibe lulutho kumzi kaPhalo kuba ushiyeke ufumbethe ulwimi lwesiXhosa. Ngaphezu koko amaXhosa ashiyeke efumbethe ulwazi ngamasiko nezithethe ekusafuneka efundisiwe. Ingcambu yolu phando ke ingamasiko nezithethe kusetyenziswa isiThako samaSiko neziThethe esiza kuchazwa banzi kwimihlathi engezantsi. Ngaphandle kokuphonononga nzulu intsingiselo yamasiko nezithethe, olu phando lukwayinkuthazo kwabanye ababhali ukuba bazeke mzekweni benjenjeya ukuzalisa umphanda kaXhosa ngamasiko nezithethe kunye nolwimi olusulungekileyo khona ukuze izizukulwana ngezizukulwana zibe nento yokufunda. Ukongeza, kukukhuthaza abo babhali baneembalo ezintlakekileyo nezibutenxarha ngokwamasiko nezithethe, nolwimi ke, ukuba baziqhelanise nokufunda iincwadi zesiXhosa, bafunde isiXhosa, baphande ngokuzinikela ngemiba yesiXhosa. Njengamntu mtsha, olu phando lukhuthaza olunye ulutsha ngokubaluleka kokulondolozwa kwenkcubeko ukuze isizukulwana esizayo sibe nokufunda kuyo. Uphando olu lujolise ekukhuliseni iimbalo zesiXhosa ingakumbi ke xa sele lubhalwe ngesiXhosa. Likho iqaqobana elibhalileyo ngesiXhosa kodwa ezinye zezo mbalo ziyakhwinisa ngenxa yegrama etenxileyo, umgangatho ophantsi wokusetyenziswa kolwimi ukunonga iintetho, nezinye iziphene. Masibe sisithi ziinzame ekukhucululeni nasekuphuculeni oko kwenziwa ngabeLungu; masingaligxeki kakhulu elo gcuntswana. Enye yezinto ezikhwinisayo kuluncwadi lwesiXhosa kukunqongophala kweencwadi ezibonisa isiNtu sethu ngendlela egqibeleleyo nemsulwa. Iyathuthumba into yokunqongophala kweencwadi ezingembali yethu ebhalwe sithi. Oku kunqongophala kufika kube negalelo elibi kubafundi neetitshala zesiXhosa ezona kufuneka zingcamle ubuncwane benkcubeko yazo kunye nabafundi jikelele. Iincwadi eziya kuthi zisetyenziswe zezo zababhali abaziinjojeli kubhalo lwesiXhosa, uS.E.K. Mqhayi noW.K. Tamsanqa. Isizathu soko asikokuba umphandi uzama ukuthelekisa ababhali koko uya kubachonga, okokuqala, ngenxa yokuba bengababhali abaphume izandla kuncwadi lwesiXhosa. Okwesibini, kunconywa ubuchule babo ekusebenziseni ulwimi nesakhono njengesixhobo sokuphakamisa umgangatho woncwadi lwesiNtu ngokuyeleleneyo namasikonezithethe. Okwesithathu, iimbalo zabo zezinye zeembalo ezithe zaphakanyiswa kakhulungabaphandi de zafumana amawonga ngamawonga. Okwesine, kudederhu lweencwadizesiXhosa ezingaka andinokwazi ukuthi ndilume umthamo omkhulu endizojika ndixakane nawo ndingakwazi ukuwuhlafuna ndiwucokisise hleze ndomiwe emqaleni ndingabisalugqiba kwa olo phando.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
Uphononongo nzulu lokusetyenziswa kolwimi olucengayo ngabalinganiswa kwincwadi ka Z.S. Qangule ethi, "Amaza" neka A.M. Mmango ethi, "Udike noCikizwa"
- Authors: Notshe, Lwandlekazi
- Date: 2011
- Subjects: Xhosa drama , Figures of speech , Persuasion (Psychology) in literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8476 , http://hdl.handle.net/10948/d1012684 , Xhosa drama , Figures of speech , Persuasion (Psychology) in literature
- Description: Olu phando luza kuphendla ubugcisa bokusetyenziswa kwezicengo ekutshintsheni izimvo, iinkolo nokuziphatha kwabantu. Kuza kugxilwa kakhulu kwiinjongo noxinzelelo lwazo kuba zingunozala wezicengo. Kuza kugocwagocwa ‘Amaza’ kaQangule kwakunye no ‘UDike noCikizwa’ kaMmango. Apha kwezi ncwadi kuza kuhlutywa ukuba ulwimi olucengayo luyasetyenziswa ngabantu abantetho isisiXhosa, nokuba imingangatho eyinqobo (values), inkcubeko, nengqeqesho (socialization) zidlala indima enkulu kulwimi olucengayo. Isahluko sokuqala salo msebenzi siza kunika amagqabantshintshi ngolu phando. Esi sahluko siqulathe: Intshayelelo; Iingxaki zophando; Iinjongo zophando; Ukubaluleka kolu phando; Okusele kubhaliwe ngezicengo; Ingcaciso magama. Isahluko sesibini siqulathe iingcingane zolwimi olucengayo, abasunguli bazo, nemisebenzi yabo. Isahluko sesithathu siqwalasele ukusetyenziswa kwezicengo kwiincwadi ezichongiweyo. Isahluko sesine sijonge ubugcisa bokusetyenziswa kolwimi olucengayo kwizihlobo nakwiintsapho. Kwalapha, kujongwe nokusetyenziswa kolwimi oluchubekileyo ngamadoda nabafazi, igunya, umyalezo ocalanye kwakunye nokunikezela. Isahluko sesihlanu nesisesokugqibela – sishwankathela iziphumo zophando kukwanikwa neengcebiso.
- Full Text:
- Date Issued: 2011
- Authors: Notshe, Lwandlekazi
- Date: 2011
- Subjects: Xhosa drama , Figures of speech , Persuasion (Psychology) in literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8476 , http://hdl.handle.net/10948/d1012684 , Xhosa drama , Figures of speech , Persuasion (Psychology) in literature
- Description: Olu phando luza kuphendla ubugcisa bokusetyenziswa kwezicengo ekutshintsheni izimvo, iinkolo nokuziphatha kwabantu. Kuza kugxilwa kakhulu kwiinjongo noxinzelelo lwazo kuba zingunozala wezicengo. Kuza kugocwagocwa ‘Amaza’ kaQangule kwakunye no ‘UDike noCikizwa’ kaMmango. Apha kwezi ncwadi kuza kuhlutywa ukuba ulwimi olucengayo luyasetyenziswa ngabantu abantetho isisiXhosa, nokuba imingangatho eyinqobo (values), inkcubeko, nengqeqesho (socialization) zidlala indima enkulu kulwimi olucengayo. Isahluko sokuqala salo msebenzi siza kunika amagqabantshintshi ngolu phando. Esi sahluko siqulathe: Intshayelelo; Iingxaki zophando; Iinjongo zophando; Ukubaluleka kolu phando; Okusele kubhaliwe ngezicengo; Ingcaciso magama. Isahluko sesibini siqulathe iingcingane zolwimi olucengayo, abasunguli bazo, nemisebenzi yabo. Isahluko sesithathu siqwalasele ukusetyenziswa kwezicengo kwiincwadi ezichongiweyo. Isahluko sesine sijonge ubugcisa bokusetyenziswa kolwimi olucengayo kwizihlobo nakwiintsapho. Kwalapha, kujongwe nokusetyenziswa kolwimi oluchubekileyo ngamadoda nabafazi, igunya, umyalezo ocalanye kwakunye nokunikezela. Isahluko sesihlanu nesisesokugqibela – sishwankathela iziphumo zophando kukwanikwa neengcebiso.
- Full Text:
- Date Issued: 2011
Uphononongo ngokwesithako sobunzululwazi-sakhono kwiinoveli ezimbini zesiXhosa : (Ukhozi olunamaphiko noLwadilik' udonga)
- Authors: Jaxa, Nontembiso Patricia
- Date: 2013
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism , Xhosa language -- Grammar , Figures of speech
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8483 , http://hdl.handle.net/10948/d1020981
- Description: Kule ngxoxo kuqwalaselwa indlela ulwimi njengesakhono olusetyenziswe ngayo kwincwadi kaSaule, ethi, Ukhozi Olumaphiko kunye nobuchule bukaBongela ekubhaleni kwincwadi yakhe ethi, Lwadilik’ Udonga, yona eluguqulelo lwencwadi kaChinua Achebe, ethi, Things Fall Apart. Kule ngxoxo akuthelekiswa aba babhali babini koko kujongwe nje kunconywa ubuchule babo ekusebenziseni ulwimi ngendlela ephakamisa umgangatho weencwadi zabo. Oko, kudandalazisa ukubaluleka kokuqatshelwa kolwimi njengesakhono, ngababhali. Injongo yolu phando kukuba, ababhali bakuthathele ingqalelo ukubaluleka kokukhulisa nokukhuthaza ukusetyenziswa kolwimi ngokukubonisa oko kwiincwadi abazibhalileyo, ukuze, nakubafundi nootitshala ezikolweni, kube lula ukufunda nokufundisa ulwimi, kuphumezeke iinjongo zeNkcazelo yePolisi yeKharityhulam noHlolo (2011), yona ebethelela ukufundiswa kolwimi ngendlela ephucula nekhulisa umfundi kulwimi. Le ngxoxo ke ixhaswa ngezithako ngezithako zeengcali kwisakhono noguqulelo. Ingxoxo le yahlulwe yazizahluko ezihlanu. Isahluko sokuqala sivula ngentshayelelo, ze sidandalazise intsusamabandla yolu phando, kushukuxwe ingxubakaxaka elundululeyo, ze kwenziwe uphengululo lweencwadi zeengcali kwizithako zesakhono nezokuguqulela. Isahluko sesibini, siqwalasela indlela uSaule asebenzise ngayo iindidi zezivakalisi, kanti neendidi zezivakalisi ezidiza isakhono ngobuchule, ukuze kuphuhle amandla akhe ekubaliseni kuhlobo loncwadi alubhalileyo, nokuvakalisa iingcinga neengcamango zakhe, edlulisa nolwazi kwabo bafunda incwadi. Isahluko sesithathu, siyaqhuba nokusetyenziswa kolwimi njengesakhono sokubhala kwakwincwadi kaSaule, kodwa kujongwe ukusetyenziswa kwezifanekisozwi, izifaniso, uchongo-magama nentsingiselo kunye noburharha bombhali. Isahluko sesine sona sihlalutya isimbo sikaBongela ekubhaleni nasekuguquleleni kwincwadi yakhe ethi, Lwadilik’ udonga. Isahluko sesihlanu sesokuphetha, siyintyilazwi yeengxoxo ezikolu hlalutyo, kuxilongwa ubuzaza besithako sobunzululwazi-sakhono nokubaluleka kwaso ekuphuhliseni uncwadi jikelele. Ukusetyenziswa kolwimi kuko okungundoqo wokuphila koncwadi.
- Full Text:
- Date Issued: 2013
- Authors: Jaxa, Nontembiso Patricia
- Date: 2013
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism , Xhosa language -- Grammar , Figures of speech
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8483 , http://hdl.handle.net/10948/d1020981
- Description: Kule ngxoxo kuqwalaselwa indlela ulwimi njengesakhono olusetyenziswe ngayo kwincwadi kaSaule, ethi, Ukhozi Olumaphiko kunye nobuchule bukaBongela ekubhaleni kwincwadi yakhe ethi, Lwadilik’ Udonga, yona eluguqulelo lwencwadi kaChinua Achebe, ethi, Things Fall Apart. Kule ngxoxo akuthelekiswa aba babhali babini koko kujongwe nje kunconywa ubuchule babo ekusebenziseni ulwimi ngendlela ephakamisa umgangatho weencwadi zabo. Oko, kudandalazisa ukubaluleka kokuqatshelwa kolwimi njengesakhono, ngababhali. Injongo yolu phando kukuba, ababhali bakuthathele ingqalelo ukubaluleka kokukhulisa nokukhuthaza ukusetyenziswa kolwimi ngokukubonisa oko kwiincwadi abazibhalileyo, ukuze, nakubafundi nootitshala ezikolweni, kube lula ukufunda nokufundisa ulwimi, kuphumezeke iinjongo zeNkcazelo yePolisi yeKharityhulam noHlolo (2011), yona ebethelela ukufundiswa kolwimi ngendlela ephucula nekhulisa umfundi kulwimi. Le ngxoxo ke ixhaswa ngezithako ngezithako zeengcali kwisakhono noguqulelo. Ingxoxo le yahlulwe yazizahluko ezihlanu. Isahluko sokuqala sivula ngentshayelelo, ze sidandalazise intsusamabandla yolu phando, kushukuxwe ingxubakaxaka elundululeyo, ze kwenziwe uphengululo lweencwadi zeengcali kwizithako zesakhono nezokuguqulela. Isahluko sesibini, siqwalasela indlela uSaule asebenzise ngayo iindidi zezivakalisi, kanti neendidi zezivakalisi ezidiza isakhono ngobuchule, ukuze kuphuhle amandla akhe ekubaliseni kuhlobo loncwadi alubhalileyo, nokuvakalisa iingcinga neengcamango zakhe, edlulisa nolwazi kwabo bafunda incwadi. Isahluko sesithathu, siyaqhuba nokusetyenziswa kolwimi njengesakhono sokubhala kwakwincwadi kaSaule, kodwa kujongwe ukusetyenziswa kwezifanekisozwi, izifaniso, uchongo-magama nentsingiselo kunye noburharha bombhali. Isahluko sesine sona sihlalutya isimbo sikaBongela ekubhaleni nasekuguquleleni kwincwadi yakhe ethi, Lwadilik’ udonga. Isahluko sesihlanu sesokuphetha, siyintyilazwi yeengxoxo ezikolu hlalutyo, kuxilongwa ubuzaza besithako sobunzululwazi-sakhono nokubaluleka kwaso ekuphuhliseni uncwadi jikelele. Ukusetyenziswa kolwimi kuko okungundoqo wokuphila koncwadi.
- Full Text:
- Date Issued: 2013
Uphononongo lwesimo sabalinganiswa kujongwe izenzo, iimpawu nemikhwa eyandulela nelandela ukubulala kwiincwadi ezikhethiweyo zesiXhosa
- Authors: Hempe, Zoleka Faith
- Date: 2019
- Subjects: Xhosa drama (Tragedy) -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Doctoral , DLitt
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/30777 , vital:31129
- Description: Olu phando luzondelele ukwenza umqela obonakalayo ekuhliseni inani lokubulawa nokuzibulala kwabantu ngokuthi luphengulule iimpawu ezibonakala phambi nasemva kokuzibandakanye nesi senzo. Olu gocagoco lweempawu luza kumncedisa umphandi aqaphele okuqhubeka engqondweni yombulali. Uphando luza kubuye lucebise okunokwenziwa ngabantu xa luthe lwaziqaphela ezi mpawu. Iimeko ezingqonge ababulali ziza kujongwa ngeliso elibukhali ukuba azinafuthe na kwiimeko ezityhalela ababulali kwizenzo zokukhupha imiphefumlo. Isahluko sokuqala yimbulambethe eyintsika yolu phando nezakuthi inike isikhokelo ngendlela oluza kuhamba ngayo uphando, luxovula uluncwadi kwaneendlela ezahlukileyo zophando eziza kusetyenziswa.Amagama angundoqo aza kusetyenziswa kolu phando aza kucaciswa. Isahluko sesibini simalunga neengcingane oluza kwayama ngazo olu phando. Eyonangcingane inkqenkqeza phambili kolu phando yingcigane yobume bengqondo nazakuthi umphandi ayicacise nzulu ukuze akhangele indlela ebachaphazela ngayo ababulali. Le ngcingane imalunga nendlela ingqondo yomntu echaphazeleka ngayo kokumngqongileyo kwaye ikwanikezela neendlela zokuyinyanga. Lolu lwazi ke umphandi aza kulusebenzisa ukuhlalutya imeko yombulali ngamnye kwiincwadi ezichongelwe uhlalutyo. Akhona namanye amangenelela eengcingane athe acaciswa kwesi sahluko nazakuthi umphandi awaqwabulule kwisahluko sesithathu nesesineindlela ayamana ngawo nezenzo zababulali. Kwisahluko sesithathu umphandi uza kuphengulula iimpawu ezibonakala kubabulali abakwiincwadi ezichongiweyo. Isahluko sesine sona ziza kujonga iindidi neendlela zokubulala kuze kucatshulwe kwiincwadi ezichongiweyo siphinde siqaphele nezizathu ezityhilizela ababulali kwezi zenzo zokukhupha imiphefumlo. Isahluko sesihlanu sona siza kubhenca okufunyaniswe luphando size sinike neengcebiso ezinokwenziwa ukunciphisa inanilabantu abakhupha imiphefumlo.
- Full Text:
- Date Issued: 2019
- Authors: Hempe, Zoleka Faith
- Date: 2019
- Subjects: Xhosa drama (Tragedy) -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Doctoral , DLitt
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/30777 , vital:31129
- Description: Olu phando luzondelele ukwenza umqela obonakalayo ekuhliseni inani lokubulawa nokuzibulala kwabantu ngokuthi luphengulule iimpawu ezibonakala phambi nasemva kokuzibandakanye nesi senzo. Olu gocagoco lweempawu luza kumncedisa umphandi aqaphele okuqhubeka engqondweni yombulali. Uphando luza kubuye lucebise okunokwenziwa ngabantu xa luthe lwaziqaphela ezi mpawu. Iimeko ezingqonge ababulali ziza kujongwa ngeliso elibukhali ukuba azinafuthe na kwiimeko ezityhalela ababulali kwizenzo zokukhupha imiphefumlo. Isahluko sokuqala yimbulambethe eyintsika yolu phando nezakuthi inike isikhokelo ngendlela oluza kuhamba ngayo uphando, luxovula uluncwadi kwaneendlela ezahlukileyo zophando eziza kusetyenziswa.Amagama angundoqo aza kusetyenziswa kolu phando aza kucaciswa. Isahluko sesibini simalunga neengcingane oluza kwayama ngazo olu phando. Eyonangcingane inkqenkqeza phambili kolu phando yingcigane yobume bengqondo nazakuthi umphandi ayicacise nzulu ukuze akhangele indlela ebachaphazela ngayo ababulali. Le ngcingane imalunga nendlela ingqondo yomntu echaphazeleka ngayo kokumngqongileyo kwaye ikwanikezela neendlela zokuyinyanga. Lolu lwazi ke umphandi aza kulusebenzisa ukuhlalutya imeko yombulali ngamnye kwiincwadi ezichongelwe uhlalutyo. Akhona namanye amangenelela eengcingane athe acaciswa kwesi sahluko nazakuthi umphandi awaqwabulule kwisahluko sesithathu nesesineindlela ayamana ngawo nezenzo zababulali. Kwisahluko sesithathu umphandi uza kuphengulula iimpawu ezibonakala kubabulali abakwiincwadi ezichongiweyo. Isahluko sesine sona ziza kujonga iindidi neendlela zokubulala kuze kucatshulwe kwiincwadi ezichongiweyo siphinde siqaphele nezizathu ezityhilizela ababulali kwezi zenzo zokukhupha imiphefumlo. Isahluko sesihlanu sona siza kubhenca okufunyaniswe luphando size sinike neengcebiso ezinokwenziwa ukunciphisa inanilabantu abakhupha imiphefumlo.
- Full Text:
- Date Issued: 2019
Uphononongo lokuchubeka kwezimo zabalinganiswa kwiincwadi ezichongiweyo zedrama zesiXhosa
- Authors: Mvanyashe, Andiswa
- Date: 2011
- Subjects: Xhosa drama , Characters and characteristics in literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8450 , http://hdl.handle.net/10948/1409 , Xhosa drama , Characters and characteristics in literature
- Description: Le ngxoxo iza kuthetha ngengcingane yokuchubeka. Phantsi kwengcingane yokuchubeka kuza kuthi kuxoxwe ngezi zinto ziladelayo: ukuchubeka lungileyo kunye nokuchubeka gwenxa, ubuso (imvakalelo), izaci zokuchubeka, ukuchubeka nesini kunye nokuchubeka namandla okanye igunya. Ezi zihloko zingaphantsi ziza kubonakaliswa phantsi kwecandelo lesibini ukuya kwelesine ze isahluko sesihlanu ibe sesokukuqukumbela. Ukuchubeka kufumaneka phantsi kwezifundo zesoshiyolingwistiki. Ingxoxo iza kuthi iqale icacise ngesoshiyolingwistiki. Ukuchubeka kuphuhla kakuhle xa isithethi sisebenzisa amagama entetho-ntshukumo anje ngokuncoma, ukuhlekisa, ukuxolisa njalo-njalo. Ingxoxo iza kuthi inabe nzulu ngengcingane yentetho-ntshukumo. Iza kuphinda ingene nzulu icacisa igama elinentshukumo ngalinye. Le ngxoxo ithi ijonge kwaye iphendule umbuzo othi ingaba ngoobani abachubekileyo kukho amadoda nabantu ababhinqileyo. Lo mbuzo uthi ukhokhelele ingxoxo ekuxoxeni ngesini. Ingcingane yesini iza kuthi isetyenziswe ekuphenduleni lo mbuzo kwaye iza kucaciswa nzulu. Kuyabonakala okokuba apha ekuchubekeni bakhona abantu abachubeka ngenxa yezizathu ezithile. Izizathu ezifana nokuthobela amagunya, ukoyika lo mntu athetha naye, ukuhlonipha njalo-njalo.
- Full Text:
- Date Issued: 2011
- Authors: Mvanyashe, Andiswa
- Date: 2011
- Subjects: Xhosa drama , Characters and characteristics in literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8450 , http://hdl.handle.net/10948/1409 , Xhosa drama , Characters and characteristics in literature
- Description: Le ngxoxo iza kuthetha ngengcingane yokuchubeka. Phantsi kwengcingane yokuchubeka kuza kuthi kuxoxwe ngezi zinto ziladelayo: ukuchubeka lungileyo kunye nokuchubeka gwenxa, ubuso (imvakalelo), izaci zokuchubeka, ukuchubeka nesini kunye nokuchubeka namandla okanye igunya. Ezi zihloko zingaphantsi ziza kubonakaliswa phantsi kwecandelo lesibini ukuya kwelesine ze isahluko sesihlanu ibe sesokukuqukumbela. Ukuchubeka kufumaneka phantsi kwezifundo zesoshiyolingwistiki. Ingxoxo iza kuthi iqale icacise ngesoshiyolingwistiki. Ukuchubeka kuphuhla kakuhle xa isithethi sisebenzisa amagama entetho-ntshukumo anje ngokuncoma, ukuhlekisa, ukuxolisa njalo-njalo. Ingxoxo iza kuthi inabe nzulu ngengcingane yentetho-ntshukumo. Iza kuphinda ingene nzulu icacisa igama elinentshukumo ngalinye. Le ngxoxo ithi ijonge kwaye iphendule umbuzo othi ingaba ngoobani abachubekileyo kukho amadoda nabantu ababhinqileyo. Lo mbuzo uthi ukhokhelele ingxoxo ekuxoxeni ngesini. Ingcingane yesini iza kuthi isetyenziswe ekuphenduleni lo mbuzo kwaye iza kucaciswa nzulu. Kuyabonakala okokuba apha ekuchubekeni bakhona abantu abachubeka ngenxa yezizathu ezithile. Izizathu ezifana nokuthobela amagunya, ukoyika lo mntu athetha naye, ukuhlonipha njalo-njalo.
- Full Text:
- Date Issued: 2011
Uphononongo lokubunjwa kobume bengqondo yabalinganiswa kwiincwadi ezikhethiweyo zesiXhosa
- Authors: Netjies, Nomalanga Primrose
- Date: 2012
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism , South African literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8474 , http://hdl.handle.net/10948/d1011847 , Xhosa literature -- History and criticism , South African literature
- Description: Olu phando luza kugxila kuphononongo lobume bengqondo ephazamisekileyo, lujonge izimo zabalinganiswa nendlela abacinga nabenza ngayo izinto. Kuza kube kugocwagocwa ubume bengqondo yabalinganiswa abakwezi ncwadi zintathu zilandelayo: Incwadi kaTamsanqa ethi, „Buzani Kubawo,‟ ekaJordan ethi, „Ingqumbo Yeminyanya‟ neka Jongilanga ethi, „Ukuqhawuka Kwembeleko.‟Apha kuza kukhokela intshayelelo equlathe izinto ezininzi eziquka amagama amatsha aza kusetyenziswa, indlela oza kuma ngayo umsebenzi kunye nembali ngababhali. Oku kulandelwa yingcingane eza kuthi ibe sisiseko solu phando, ingcingane yobume bengqondo, ingcingane yemeko engaqhelekanga kunye nezayamileyo; ingcingane yokuqonda kunye nengcingane yenkcubeko nentlalo. Kuza kuthi kutyhilwe iimeko abantu abaphila phantsi kwazo emakhaya nasentlalweni ngokubanzi. Iingcali zophando zizamile ukuza neendlela ezizizo zokwazi unobangela wokuphazamiseka kwengqondo ukuze zikwazi ukuza nonyango oluchanekileyo. Ekugqibeleni kuza kuthi kushwankathelwe wonke lo msebenzi, kuvezwe namacebo anokunceda abafundi nababhali kuncwadi. Kuza kucetyiswa ababhali ukuze babethelele ingcamango yokuba kubekho uncedo okanye unyango kubalinganiswa abanesimo sengqondo esiphazamisekileyo, xa kuphononongwa le ngcingane yesimo sengqondo.
- Full Text:
- Date Issued: 2012
- Authors: Netjies, Nomalanga Primrose
- Date: 2012
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism , South African literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8474 , http://hdl.handle.net/10948/d1011847 , Xhosa literature -- History and criticism , South African literature
- Description: Olu phando luza kugxila kuphononongo lobume bengqondo ephazamisekileyo, lujonge izimo zabalinganiswa nendlela abacinga nabenza ngayo izinto. Kuza kube kugocwagocwa ubume bengqondo yabalinganiswa abakwezi ncwadi zintathu zilandelayo: Incwadi kaTamsanqa ethi, „Buzani Kubawo,‟ ekaJordan ethi, „Ingqumbo Yeminyanya‟ neka Jongilanga ethi, „Ukuqhawuka Kwembeleko.‟Apha kuza kukhokela intshayelelo equlathe izinto ezininzi eziquka amagama amatsha aza kusetyenziswa, indlela oza kuma ngayo umsebenzi kunye nembali ngababhali. Oku kulandelwa yingcingane eza kuthi ibe sisiseko solu phando, ingcingane yobume bengqondo, ingcingane yemeko engaqhelekanga kunye nezayamileyo; ingcingane yokuqonda kunye nengcingane yenkcubeko nentlalo. Kuza kuthi kutyhilwe iimeko abantu abaphila phantsi kwazo emakhaya nasentlalweni ngokubanzi. Iingcali zophando zizamile ukuza neendlela ezizizo zokwazi unobangela wokuphazamiseka kwengqondo ukuze zikwazi ukuza nonyango oluchanekileyo. Ekugqibeleni kuza kuthi kushwankathelwe wonke lo msebenzi, kuvezwe namacebo anokunceda abafundi nababhali kuncwadi. Kuza kucetyiswa ababhali ukuze babethelele ingcamango yokuba kubekho uncedo okanye unyango kubalinganiswa abanesimo sengqondo esiphazamisekileyo, xa kuphononongwa le ngcingane yesimo sengqondo.
- Full Text:
- Date Issued: 2012
Uphicotho nzulu lwendima yepragmatiki ekuphononongeni incwadi ezikhethiweyo zesiXhosa
- Authors: Cutalele, Pumla Pamella
- Date: 2016
- Subjects: Xhosa literature , Pragmatics , Translating and interpreting
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/5442 , vital:20845
- Description: Olu phando luqwalasela indima yepragmatiki ekuphononongeni iincwadi ezikhethiweyo zesiXhosa. Isahluko sokuqala sinika okuqulathwe lolu phando, iinjongo zolu phando nezibe ngunobangela wokuba kukhethwe esi sihloko, imethodi yophando, imo yophando, ulwakhiwo lophando nalapho kukrotyiswa kokuqulathwe sisahluko ngasinye. Uphengululo lweencwadi lwenziwe eziqulathe umxholo wepragmatiki lwenziwe kwakuso esi sahluko. Ingcaciso yamagama aya kuthi asetyenziswe rhoqo inikiwe kwakuso esi sahluko Isahluko sesibini sijonga nzulu iingcingane eziya kuthi zisetyenziswe njengesikhokelo ekwenzeni olu phando. Ingcingane yolwimi kunye nengcingane yoncwadi zijongiwe kwesi sahluko. Ingcingane zepragmatiki eziquka leyo kaGrice nengundoqo kwipragmatiki nayo ithe yaqwalaselwa. Le ngcingane iye izise iindidi zeentsingiselo namasolotya azo. Ingcingane kaGrice ethi iphuhlise intsingiselo efihlakeleyo, intsingiselo ethe ngqo kunye nocingelo ziya- jongwa gabalala kwesi sahluko. Ingcingane yentetho ntshukumo iya kuthi ijongwe ze kujongwe nonxibelelo lwayo kuncwadi. Isahluko sesithathu sijonga nzulu ukusetyenziswa kwentsingisselo efihlakeleyo kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo. Umgaqo wonxibelelwano nezaci zawo ezizezi; isaci somgangatho, isaci sokungakanani, isaci sonxulumano kunye nesaci sobunjani zijongiwe kwiintetho zabalinganiswa nakwizimvo zombhali. Isaci esizihambelayo nesivela kakhulu ngokusetyenziswa kwesigqebelo namaqhalo naso sithe sajongwa ngokubhekiselele kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo.Isahluko sesine siqwalasele ukusetyenziswa kocingelo. Ucingelo nelilelinye isolotya lepragmatiki. Iindidi zocingelo zithe zajongwa, nezizezi: ucingelo lokukhoyo nokunokwenzeka, ucingelo lokuqonda, ucingelo lonobangela nesiphumo kunye nocingelo lwezichazi nezihlomelo. Izichukumisi zocingelo zijongiwe kugxilwe kwiincwadi zesiXhosa ezikhwethelwe esi sifundo. Isahluko sesihlanu siqwalasele intsingiselo ethe ngqo. Imiba yentsingiselo ethe ngqo efana nokuzigqibela, ukuvala isikhewu, ukunqanda ubumbaxa kunye nokusetyenziswa kwemiqondiso kuthe kwaqwalaselwa kwesi sahluko. Indlela ethe ngqo abalinganiswa abathile abathiywe ngayo ngababhali kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo iye izise intsingiselo ethe ngqo, oko ke kuthe kwaqwalaselwa kwesi sahluko.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
- Authors: Cutalele, Pumla Pamella
- Date: 2016
- Subjects: Xhosa literature , Pragmatics , Translating and interpreting
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/5442 , vital:20845
- Description: Olu phando luqwalasela indima yepragmatiki ekuphononongeni iincwadi ezikhethiweyo zesiXhosa. Isahluko sokuqala sinika okuqulathwe lolu phando, iinjongo zolu phando nezibe ngunobangela wokuba kukhethwe esi sihloko, imethodi yophando, imo yophando, ulwakhiwo lophando nalapho kukrotyiswa kokuqulathwe sisahluko ngasinye. Uphengululo lweencwadi lwenziwe eziqulathe umxholo wepragmatiki lwenziwe kwakuso esi sahluko. Ingcaciso yamagama aya kuthi asetyenziswe rhoqo inikiwe kwakuso esi sahluko Isahluko sesibini sijonga nzulu iingcingane eziya kuthi zisetyenziswe njengesikhokelo ekwenzeni olu phando. Ingcingane yolwimi kunye nengcingane yoncwadi zijongiwe kwesi sahluko. Ingcingane zepragmatiki eziquka leyo kaGrice nengundoqo kwipragmatiki nayo ithe yaqwalaselwa. Le ngcingane iye izise iindidi zeentsingiselo namasolotya azo. Ingcingane kaGrice ethi iphuhlise intsingiselo efihlakeleyo, intsingiselo ethe ngqo kunye nocingelo ziya- jongwa gabalala kwesi sahluko. Ingcingane yentetho ntshukumo iya kuthi ijongwe ze kujongwe nonxibelelo lwayo kuncwadi. Isahluko sesithathu sijonga nzulu ukusetyenziswa kwentsingisselo efihlakeleyo kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo. Umgaqo wonxibelelwano nezaci zawo ezizezi; isaci somgangatho, isaci sokungakanani, isaci sonxulumano kunye nesaci sobunjani zijongiwe kwiintetho zabalinganiswa nakwizimvo zombhali. Isaci esizihambelayo nesivela kakhulu ngokusetyenziswa kwesigqebelo namaqhalo naso sithe sajongwa ngokubhekiselele kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo.Isahluko sesine siqwalasele ukusetyenziswa kocingelo. Ucingelo nelilelinye isolotya lepragmatiki. Iindidi zocingelo zithe zajongwa, nezizezi: ucingelo lokukhoyo nokunokwenzeka, ucingelo lokuqonda, ucingelo lonobangela nesiphumo kunye nocingelo lwezichazi nezihlomelo. Izichukumisi zocingelo zijongiwe kugxilwe kwiincwadi zesiXhosa ezikhwethelwe esi sifundo. Isahluko sesihlanu siqwalasele intsingiselo ethe ngqo. Imiba yentsingiselo ethe ngqo efana nokuzigqibela, ukuvala isikhewu, ukunqanda ubumbaxa kunye nokusetyenziswa kwemiqondiso kuthe kwaqwalaselwa kwesi sahluko. Indlela ethe ngqo abalinganiswa abathile abathiywe ngayo ngababhali kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo iye izise intsingiselo ethe ngqo, oko ke kuthe kwaqwalaselwa kwesi sahluko.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
Uphicotho lweencwadi zabantwana ezikhethiweyo eziguqulelwe esiXhoseni
- Authors: Madolo, Yolisa
- Date: 2020
- Subjects: Children's literature, South African , Xhosa fiction -- Juvenile literature , Xhosa language -- Juvenile literature , Translating and interpreting in literature , Xhosa literature , Xhosa language -- Translating
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/150515 , vital:38981
- Description: Appraisal of African languages’ children’s literature and its translation seems to be developing at a slow pace. This literary genre seems to be the last on the literary critics’ list. As a result, children’s literature translators seem to do as they please, with no fear that there is someone to critique the work. Translation for children is more than just literary translation, because it is meant for a special audience, whose language skills are still developing. The translator, therefore, needs to be someone dedicated in target language development. This translation needs a translator with a deep knowledge of both the source and target languages and their cultures. This will result in a translation that is readable and acceptable in the target language. The aim of this study was to critically analyse 20 selected isiXhosa translated stories, looking at how they have been translated in order to sound original in the target language. A sample of five stories were taken and analysed looking at their macrostructure. The findings of the analysis were that the isiXhosa stories resembled the English ones. Even the equivalence of the translated versions showed that the translation transferred the message in the source texts. However there were challenges as indicated. The study was done using Skopos theory, which advocates for the translator to always keep their audience in mind. It suggests that the translator should always strive for a translation that is acceptable to the target language. Various strategies can be used by the translator to fulfil this. Some of the strategies found to have been used in the translations are adaptation through omission, addition, addition of target culture specific terms, and changing sentence mode. Generally, the source language message seems to have been successfully transferred to the target language. However, errors in some stories were a cause for concern, as they could deter the target reader’s interest in the stories. Such errors are spelling mistakes, word division errors, incorrect concord use, etc. These errors are a matter of concern in literature, more especially children’s literature where children are still developing their reading skills.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
- Authors: Madolo, Yolisa
- Date: 2020
- Subjects: Children's literature, South African , Xhosa fiction -- Juvenile literature , Xhosa language -- Juvenile literature , Translating and interpreting in literature , Xhosa literature , Xhosa language -- Translating
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/150515 , vital:38981
- Description: Appraisal of African languages’ children’s literature and its translation seems to be developing at a slow pace. This literary genre seems to be the last on the literary critics’ list. As a result, children’s literature translators seem to do as they please, with no fear that there is someone to critique the work. Translation for children is more than just literary translation, because it is meant for a special audience, whose language skills are still developing. The translator, therefore, needs to be someone dedicated in target language development. This translation needs a translator with a deep knowledge of both the source and target languages and their cultures. This will result in a translation that is readable and acceptable in the target language. The aim of this study was to critically analyse 20 selected isiXhosa translated stories, looking at how they have been translated in order to sound original in the target language. A sample of five stories were taken and analysed looking at their macrostructure. The findings of the analysis were that the isiXhosa stories resembled the English ones. Even the equivalence of the translated versions showed that the translation transferred the message in the source texts. However there were challenges as indicated. The study was done using Skopos theory, which advocates for the translator to always keep their audience in mind. It suggests that the translator should always strive for a translation that is acceptable to the target language. Various strategies can be used by the translator to fulfil this. Some of the strategies found to have been used in the translations are adaptation through omission, addition, addition of target culture specific terms, and changing sentence mode. Generally, the source language message seems to have been successfully transferred to the target language. However, errors in some stories were a cause for concern, as they could deter the target reader’s interest in the stories. Such errors are spelling mistakes, word division errors, incorrect concord use, etc. These errors are a matter of concern in literature, more especially children’s literature where children are still developing their reading skills.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
Uphando-nzulu lweempendulo ezibhaliweyo zabafundi bamabakala aphezulu emfundo kuncwadi lwesiXhosa
- Authors: Mavela, Xolani Sikhomo
- Date: 2018
- Subjects: Discourse analysis , Anthropological linguistics , Academic writing Study and teaching , Academic writing Evaluation , Linguistics Research
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/63176 , vital:28370
- Description: Kwiziphumo zakutsha nje ezivezwe kwiigridi zocazululo zohlolo loncwadi kwinqanaba lemfundo ephakamileyo (FET), kufumaniseke ukuba abafundi beli nqanaba abaqhubi kakuhle tu kwaphela xa becelwa ukuba babhale iimpendulo zabo kwanezo zimandundu nezikhwencayo kwiitekisi zoncwadi. Ngenxa yesi sizathu, eyona njongo iphambili yolu phando kukuzama ukuyila nokuvelisa isixhobo esinokusetyenziswa ekwaziseni nasekuxhobiseni abafundi besiXhosa abakwinqanaba leFET, ngezakhono zokubhala eziphuhlileyo nezikumgangatho wobhalo lwamaziko emfundo enomsila. Kule meko, ingcali yophando kwezobhalo lolwimi uMartin (2009) uhlomla ngelithi ubhalo olujolise ekunikeni iimpendulo, lubonwa njengohlobo lokubhala oluneengcambu ezimiliselwe ekufundisweni nasekungeneleleni ngokugqibeleleyo ngezakhono zokubhala, bhalo olu lunokuthi emva kwethuba elithile, luphelele kwincochoyi yokushicilelwa, lube ngamaxwebhu ahlelwe ngokusesikweni. Iindlela okanye izixhobo zokubhala eziyilwe ngeenjongo zokunikeza iimpendulo, nezithathwe kuphando lukaFeez noJoyce (1998), zizo eziza kusetyenziswa njengenxalenye yoqeqesho nakumaphulo ongenelelo oluza kuxhasa abafundi besiXhosa benqanaba leFET, nanjengoko ezi zixhobo zibonakala zinegalelo elincomekayo kwindlela ekubhalwa ngayo iimpendulo zeetekisi zoncwadi, ngokuthi zigxile kwezi njongo zilandelayo: (i) Ukunika abafundi ulwazi lokuzuza ulwazi olunzulu nolugqibeleleyo ngokuphathelele kwiinjongo zetekisi. (ii) Ukunika inkcazelo ecacileyo ngokubaluleka kwesakhiwo setekisi kwanokubunjwa kwayo. (iii) Ukuxhobisa abafundi ukuze bakwazi ukuchonga ulwimi oluxabisayo, iimpawu zobume bamagama negrama, kuquka nemiba ephambili yamasiko kwiitekisi zoncwadi. Ngenxa yezi njongo, kufikelelwa kuqikelelo oluthi, kuya kuthi ngokusetyenziswa kwesixhobo sikaFeez noJoyce seZakhono zokuBhala, sixhobo eso sayame kwiinqobo zeNgcingane yokuXabisa okufundwayo nedandalaziswa nguMartin noWhite (2006; 2005 no-2003) nayo le ngcingane eluncedo ekufundisweni kokubhala, abafundi abaninzi boncwadi lwesiXhosa kukholeleka ukuba bakukwazi ukuphuhlisa izakhono zokubhala iitekisi ezinika iimpendulo ezihlahlela imiba ephambili yoncwadi abalufundisiweyo. Olu phando lukwahlabela mgama lubonisa nokuba nezinye izixhobo zoyilo lweetekisi zikaGrabe noKaplan (1996), zinakho ukusetyenziswa ngaxesha linye neenqobo zeNgcingane yokuXabisa okufundwayo, kuquka nemiba yeZakhono zokuBhala, ukuze kwandiswe oku kuphuhliswa kwezakhono zokubhala kubafundi besiXhosa, kungaphelelanga kumabanga aphezulu, koko kufikelelwe nakumabanga asezantsi, nanjengoko kuveziwe kwiziphumo, kwizishwankathelo nakwisiphelo solu phando.
- Full Text:
- Date Issued: 2018
- Authors: Mavela, Xolani Sikhomo
- Date: 2018
- Subjects: Discourse analysis , Anthropological linguistics , Academic writing Study and teaching , Academic writing Evaluation , Linguistics Research
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/63176 , vital:28370
- Description: Kwiziphumo zakutsha nje ezivezwe kwiigridi zocazululo zohlolo loncwadi kwinqanaba lemfundo ephakamileyo (FET), kufumaniseke ukuba abafundi beli nqanaba abaqhubi kakuhle tu kwaphela xa becelwa ukuba babhale iimpendulo zabo kwanezo zimandundu nezikhwencayo kwiitekisi zoncwadi. Ngenxa yesi sizathu, eyona njongo iphambili yolu phando kukuzama ukuyila nokuvelisa isixhobo esinokusetyenziswa ekwaziseni nasekuxhobiseni abafundi besiXhosa abakwinqanaba leFET, ngezakhono zokubhala eziphuhlileyo nezikumgangatho wobhalo lwamaziko emfundo enomsila. Kule meko, ingcali yophando kwezobhalo lolwimi uMartin (2009) uhlomla ngelithi ubhalo olujolise ekunikeni iimpendulo, lubonwa njengohlobo lokubhala oluneengcambu ezimiliselwe ekufundisweni nasekungeneleleni ngokugqibeleleyo ngezakhono zokubhala, bhalo olu lunokuthi emva kwethuba elithile, luphelele kwincochoyi yokushicilelwa, lube ngamaxwebhu ahlelwe ngokusesikweni. Iindlela okanye izixhobo zokubhala eziyilwe ngeenjongo zokunikeza iimpendulo, nezithathwe kuphando lukaFeez noJoyce (1998), zizo eziza kusetyenziswa njengenxalenye yoqeqesho nakumaphulo ongenelelo oluza kuxhasa abafundi besiXhosa benqanaba leFET, nanjengoko ezi zixhobo zibonakala zinegalelo elincomekayo kwindlela ekubhalwa ngayo iimpendulo zeetekisi zoncwadi, ngokuthi zigxile kwezi njongo zilandelayo: (i) Ukunika abafundi ulwazi lokuzuza ulwazi olunzulu nolugqibeleleyo ngokuphathelele kwiinjongo zetekisi. (ii) Ukunika inkcazelo ecacileyo ngokubaluleka kwesakhiwo setekisi kwanokubunjwa kwayo. (iii) Ukuxhobisa abafundi ukuze bakwazi ukuchonga ulwimi oluxabisayo, iimpawu zobume bamagama negrama, kuquka nemiba ephambili yamasiko kwiitekisi zoncwadi. Ngenxa yezi njongo, kufikelelwa kuqikelelo oluthi, kuya kuthi ngokusetyenziswa kwesixhobo sikaFeez noJoyce seZakhono zokuBhala, sixhobo eso sayame kwiinqobo zeNgcingane yokuXabisa okufundwayo nedandalaziswa nguMartin noWhite (2006; 2005 no-2003) nayo le ngcingane eluncedo ekufundisweni kokubhala, abafundi abaninzi boncwadi lwesiXhosa kukholeleka ukuba bakukwazi ukuphuhlisa izakhono zokubhala iitekisi ezinika iimpendulo ezihlahlela imiba ephambili yoncwadi abalufundisiweyo. Olu phando lukwahlabela mgama lubonisa nokuba nezinye izixhobo zoyilo lweetekisi zikaGrabe noKaplan (1996), zinakho ukusetyenziswa ngaxesha linye neenqobo zeNgcingane yokuXabisa okufundwayo, kuquka nemiba yeZakhono zokuBhala, ukuze kwandiswe oku kuphuhliswa kwezakhono zokubhala kubafundi besiXhosa, kungaphelelanga kumabanga aphezulu, koko kufikelelwe nakumabanga asezantsi, nanjengoko kuveziwe kwiziphumo, kwizishwankathelo nakwisiphelo solu phando.
- Full Text:
- Date Issued: 2018
Uphando ngokuphononongwa kwabalinganiswa ngokobume bengqondo kwiincwadi ezikhethiweyo zikaSaule u'Vuleka mhlaba no Umthetho kamthetho'
- Authors: Sokiya, Liliswa
- Date: 2015
- Subjects: Saule, N. -- Criticism and interpretation , Xhosa literature -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/8585 , vital:26409
- Description: Impatho-mbi nabalinganiswa iba ngunobangela wokuphazamiseka kwengqodo zabalinganiswa. Umlinganiswa uthi nokuba uhleli azibone sele enezinye iingcinga, ngcinga ezo ziphazamisa ubomi bakhe. Izinto eziphazamisa umlinganiswa ebalini kukutyholwa ngezinto angazaziyo. Iyashiyana indlela abalinganiswa abachaphazeleka ngayo ngenxa yolu phazamiseko, loo nto ikhokelele ekubeni benze izinto ezingafaniyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2015
- Authors: Sokiya, Liliswa
- Date: 2015
- Subjects: Saule, N. -- Criticism and interpretation , Xhosa literature -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/8585 , vital:26409
- Description: Impatho-mbi nabalinganiswa iba ngunobangela wokuphazamiseka kwengqodo zabalinganiswa. Umlinganiswa uthi nokuba uhleli azibone sele enezinye iingcinga, ngcinga ezo ziphazamisa ubomi bakhe. Izinto eziphazamisa umlinganiswa ebalini kukutyholwa ngezinto angazaziyo. Iyashiyana indlela abalinganiswa abachaphazeleka ngayo ngenxa yolu phazamiseko, loo nto ikhokelele ekubeni benze izinto ezingafaniyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2015
Ukuzotywa kwabalinganiswa ngokwesithako sobunzululwazi bume-ngqondo kwiincwadi zedrama ezikhethiweyo zesiXhosa, ngokweemeko zale mihla
- Authors: Bilatyi, Katy Nomthandazo
- Date: 2014
- Subjects: Xhosa drama Characters and characteristics in literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/9913 , vital:26632
- Description: Olu phando luza kugxila kuphononongo lobume bengqondo ephazamisekileyo yabalinganiswa, lujonga kananjalo izimo zabalinganiswa ngakumbi abatsha, indlela abacinga nabenza ngayo izinto. Olu phando luza kuphicotha obu bume bengqondo baba balinganiswa kusetyenziswa iincwadi zedrama ezilandelayo: uBuzani Kubawo, kaTamsanqa, uAmaza, kaQangule, uLiseza kutshona kaMbobo, u-Uthembisa noMakhaya kaMtywaku, Isikhwakhwa noBessie kaMtywaku kunye noNdiyekeni kaJongilanga. Olu thotho lweencwadi zedrama zikhethiweyo luza kusetyenziswa kwakhona ukubhentsisa ubungqondo-lukhuni lwababhali ekuzobeni abalinganiswa abatsha njengoongantweni nolwamvila lolu zobo kwindlela ulutsha oluziphethe ngayo. Olu phando lutshayelelwe ngesahluko sokuqala esiqulathe iingxaki zophando, iinjongo zophando, ukubaluleka kolu phando, okusele kubhaliwe ngophando olu, nalapho olu luza kwahluka khona. Isahluko sesibini sibonisa isithako sobuNzululwazi bume- ngqondo nezinye ezikhaphayo ezifana nenkcubeko apho kujongwa ukuba ingaba inkcubeko ayisetyenziswa na ngendlela ebangela ukuba abalinganiswa abatsha bazibone bekwimo emandla yoxinzelelo. Esi sithako senkcubeko sihambelana neso semo yokuziphatha apha kujongwa ukuba ingaba ukuziphatha kwaba balinganiswa batsha akuqhutywa yindlela uluntu olubabona ngayo bephenjelelwa nayindlela abazotywa ngayo ngababhali. Ezinye izithako ezikhapha esi sobume bengqondo seso sobudala apho kugxilwa kwindlela abajongelwa phantsi ngayo ngenxa yeminyaka yabo luluntu nabazali abaphela bebathathela izigqibo ezikhokelela kuxinzelelo nokuziphatha okungekuhle. Esokugqibela seso seOnomastiki apho kujongwa ukuba ingaba indlela abathiywe ngayo abalinganiswa ayinagalelo kusini na kwindlela oluziphethe ngayo ulutsha. Iimeko zoxinzelelo abazibhaqa bephantsi kwazo abatsha azibangelwa ngamagama abawanikiweyo na nekuye kulindeleke ukuba bawalandele ngenkani nokuba imeko ayivumi. Isahluko sesiThathu sakugxila kwizimo zabalinganiswa ze esesiNe sigxile kubalinganiswa nezigulo zengqondo.
- Full Text:
- Date Issued: 2014
- Authors: Bilatyi, Katy Nomthandazo
- Date: 2014
- Subjects: Xhosa drama Characters and characteristics in literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/9913 , vital:26632
- Description: Olu phando luza kugxila kuphononongo lobume bengqondo ephazamisekileyo yabalinganiswa, lujonga kananjalo izimo zabalinganiswa ngakumbi abatsha, indlela abacinga nabenza ngayo izinto. Olu phando luza kuphicotha obu bume bengqondo baba balinganiswa kusetyenziswa iincwadi zedrama ezilandelayo: uBuzani Kubawo, kaTamsanqa, uAmaza, kaQangule, uLiseza kutshona kaMbobo, u-Uthembisa noMakhaya kaMtywaku, Isikhwakhwa noBessie kaMtywaku kunye noNdiyekeni kaJongilanga. Olu thotho lweencwadi zedrama zikhethiweyo luza kusetyenziswa kwakhona ukubhentsisa ubungqondo-lukhuni lwababhali ekuzobeni abalinganiswa abatsha njengoongantweni nolwamvila lolu zobo kwindlela ulutsha oluziphethe ngayo. Olu phando lutshayelelwe ngesahluko sokuqala esiqulathe iingxaki zophando, iinjongo zophando, ukubaluleka kolu phando, okusele kubhaliwe ngophando olu, nalapho olu luza kwahluka khona. Isahluko sesibini sibonisa isithako sobuNzululwazi bume- ngqondo nezinye ezikhaphayo ezifana nenkcubeko apho kujongwa ukuba ingaba inkcubeko ayisetyenziswa na ngendlela ebangela ukuba abalinganiswa abatsha bazibone bekwimo emandla yoxinzelelo. Esi sithako senkcubeko sihambelana neso semo yokuziphatha apha kujongwa ukuba ingaba ukuziphatha kwaba balinganiswa batsha akuqhutywa yindlela uluntu olubabona ngayo bephenjelelwa nayindlela abazotywa ngayo ngababhali. Ezinye izithako ezikhapha esi sobume bengqondo seso sobudala apho kugxilwa kwindlela abajongelwa phantsi ngayo ngenxa yeminyaka yabo luluntu nabazali abaphela bebathathela izigqibo ezikhokelela kuxinzelelo nokuziphatha okungekuhle. Esokugqibela seso seOnomastiki apho kujongwa ukuba ingaba indlela abathiywe ngayo abalinganiswa ayinagalelo kusini na kwindlela oluziphethe ngayo ulutsha. Iimeko zoxinzelelo abazibhaqa bephantsi kwazo abatsha azibangelwa ngamagama abawanikiweyo na nekuye kulindeleke ukuba bawalandele ngenkani nokuba imeko ayivumi. Isahluko sesiThathu sakugxila kwizimo zabalinganiswa ze esesiNe sigxile kubalinganiswa nezigulo zengqondo.
- Full Text:
- Date Issued: 2014
Ukuzotywa kwabalinganiswa abafunzele ukuzibulala kwimidlalo ekhethiweyo yesiXhosa
- Authors: Kondowe, Zandile Ziyanda
- Date: 2006
- Subjects: Acting -- Psychological aspects , Xhosa drama (Tragedy) -- History and criticism , Suicide in literature , Actors -- Psychology , Xhosa drama
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8473 , http://hdl.handle.net/10948/536 , Acting -- Psychological aspects , Xhosa drama (Tragedy) -- History and criticism , Suicide in literature , Actors -- Psychology , Xhosa drama
- Description: Olu phando lugqale kubalinganiswa abafunzele ukuzibulala kwimidlalo ekhethiweyo yesiXhosa. Kwisahluko sokuqala ngumkhombandlela wolu phando, intshayelelo, injongo yophando, ubume besifundo namagqabantshintshi ngentyila bomi zababhali endicaphule kwiincwadi zabo namagama angundoqo. Kwezinye izahluko ingcingane ezahlukeneyo nalapho endingabalula ekaFreud isayikho-analisisi ndinaba ngokubanzi kumabakala awabekileyo afana nokuzalwa, isini, odiphasi khompleksi nephupha nenxaxheba yakhe ekugubhululeni okuyimfihlakalo ngokuthi aphande ubomi bomntu obadlulayo ukuze kubenokunyangwa impixano ekuye ngaphakathi. Enye ingcingane esetyenzisiweyo yile ingokuzibulala nalapho kuphononongwa ukuba ngobani abazibulalayo, abaqinisekileyo ngokufa kwabo, ukuzibulala ngesivumelwano nembalelwano abazishiyayo xa umntu ezibulala. Kwezinye izahluko ndiyibeka icace intsusa neziphumo zokuzibulala kwamaxhoba, ndayiphicotha nendlela ekuxhatshazwe ngayo amalungelo abalinganiswa ngabazali babo kuba benyanzela le mitshato yebhaxa ngenjongo yokuzuza ikhazi ngentombi zabo, nayo imixholo enxulumene nolu phando ndiyicaphule imixholo efana neyothando noqhankqalazo nomxholo wokutshatiswa kwabantwana ngebhaxa. Isahluko sesihlanu ngumqukumbelo jikelele nophononongo ngolu phando.
- Full Text:
- Date Issued: 2006
- Authors: Kondowe, Zandile Ziyanda
- Date: 2006
- Subjects: Acting -- Psychological aspects , Xhosa drama (Tragedy) -- History and criticism , Suicide in literature , Actors -- Psychology , Xhosa drama
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8473 , http://hdl.handle.net/10948/536 , Acting -- Psychological aspects , Xhosa drama (Tragedy) -- History and criticism , Suicide in literature , Actors -- Psychology , Xhosa drama
- Description: Olu phando lugqale kubalinganiswa abafunzele ukuzibulala kwimidlalo ekhethiweyo yesiXhosa. Kwisahluko sokuqala ngumkhombandlela wolu phando, intshayelelo, injongo yophando, ubume besifundo namagqabantshintshi ngentyila bomi zababhali endicaphule kwiincwadi zabo namagama angundoqo. Kwezinye izahluko ingcingane ezahlukeneyo nalapho endingabalula ekaFreud isayikho-analisisi ndinaba ngokubanzi kumabakala awabekileyo afana nokuzalwa, isini, odiphasi khompleksi nephupha nenxaxheba yakhe ekugubhululeni okuyimfihlakalo ngokuthi aphande ubomi bomntu obadlulayo ukuze kubenokunyangwa impixano ekuye ngaphakathi. Enye ingcingane esetyenzisiweyo yile ingokuzibulala nalapho kuphononongwa ukuba ngobani abazibulalayo, abaqinisekileyo ngokufa kwabo, ukuzibulala ngesivumelwano nembalelwano abazishiyayo xa umntu ezibulala. Kwezinye izahluko ndiyibeka icace intsusa neziphumo zokuzibulala kwamaxhoba, ndayiphicotha nendlela ekuxhatshazwe ngayo amalungelo abalinganiswa ngabazali babo kuba benyanzela le mitshato yebhaxa ngenjongo yokuzuza ikhazi ngentombi zabo, nayo imixholo enxulumene nolu phando ndiyicaphule imixholo efana neyothando noqhankqalazo nomxholo wokutshatiswa kwabantwana ngebhaxa. Isahluko sesihlanu ngumqukumbelo jikelele nophononongo ngolu phando.
- Full Text:
- Date Issued: 2006
Ukuphononongwa kwezaphuli-mthetho nokuzalana kwemixholo yenkangeleko kwincwadi ka L. K. Siwisa "Izimanga zalo mhlaba"
- Authors: Melane, Amanda Boniswa
- Date: 2006
- Subjects: Siwisa, L. K. -- Criticism and interpretation , Siwisa, L. K. Izimanga zalo mhlaba , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8471 , http://hdl.handle.net/10948/564 , http://hdl.handle.net/10948/d1011677 , Siwisa, L. K. -- Criticism and interpretation , Siwisa, L. K. Izimanga zalo mhlaba , Xhosa fiction -- History and criticism
- Description: Ubundlobongela buxhaphake okweentwala kubaThembu. Zininzi iindidi zobundlobongela ezithi ziqhubekeke apha ekuhlaleni. Abantu abathi bazibandakanye nobundlobongela, baphembelelwa ziimeko ezithile. Iimeko ezifana nokunqaba kwemisebenzi, izinga elinyukileyo lokusetyenziswa kweziyobisi nendlela athi umntu othile akhule ngayo. Ukuba ubani othile ukhule ngobusela, naye ulandela emkhondweni kanye abe lisela elibalaseleyo. Kwincwadi kaL. K. Siwisa ethi, “Izimanga zalomhlaba” kubhaqeka oku kulandelayo: Umntwana okhule ekhayeni lakhe kuetyenziswa iziyobisi naye wenza njalo akuba mkhulu. Imali eza ngobuqhinga nokuphela kwayo kuba lula. Ungumntu ebomini kufuneka utye ukubila kwebunzi lakho, uyeke ukufuna ukuvuna kodwa ungakhange ulime. Umntu kaloku uvuna loo nto athe wayilima. Apha ebomini zimisele ukwenza ubutyebi nelifa ngeli xesha usadla amazimba ukuze uphumelele. Xa ungumntu zimisele ukwanela, kule ndawo uMdali akubeke kuyo. Akufuneki ube ngumntu onentliziyo ende, unikwe isandla, wena ufune isandla kunye nengalo. Yonke le mikhwa ikukhokelela ekubeni ekugqibeleni wenze ubundlobongela. Ubundlobongela ke abubhatali koko busingisela kwantshabalala. Kula mabalana iyangqineka ngokuthi abonise iziphumo zobundlobongela ezifana nokuphulukana nobomi, ukuphelelwa zizinto zakho obunazo ngenxa yamaqhinga nobusela nokuphelela entolongweni. Kobu bundlobongela kukholisa ukubakho amaxhoba. Ngelishwa uninzi lwawo iba ngamabhinqa nabantwana.
- Full Text:
- Date Issued: 2006
- Authors: Melane, Amanda Boniswa
- Date: 2006
- Subjects: Siwisa, L. K. -- Criticism and interpretation , Siwisa, L. K. Izimanga zalo mhlaba , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8471 , http://hdl.handle.net/10948/564 , http://hdl.handle.net/10948/d1011677 , Siwisa, L. K. -- Criticism and interpretation , Siwisa, L. K. Izimanga zalo mhlaba , Xhosa fiction -- History and criticism
- Description: Ubundlobongela buxhaphake okweentwala kubaThembu. Zininzi iindidi zobundlobongela ezithi ziqhubekeke apha ekuhlaleni. Abantu abathi bazibandakanye nobundlobongela, baphembelelwa ziimeko ezithile. Iimeko ezifana nokunqaba kwemisebenzi, izinga elinyukileyo lokusetyenziswa kweziyobisi nendlela athi umntu othile akhule ngayo. Ukuba ubani othile ukhule ngobusela, naye ulandela emkhondweni kanye abe lisela elibalaseleyo. Kwincwadi kaL. K. Siwisa ethi, “Izimanga zalomhlaba” kubhaqeka oku kulandelayo: Umntwana okhule ekhayeni lakhe kuetyenziswa iziyobisi naye wenza njalo akuba mkhulu. Imali eza ngobuqhinga nokuphela kwayo kuba lula. Ungumntu ebomini kufuneka utye ukubila kwebunzi lakho, uyeke ukufuna ukuvuna kodwa ungakhange ulime. Umntu kaloku uvuna loo nto athe wayilima. Apha ebomini zimisele ukwenza ubutyebi nelifa ngeli xesha usadla amazimba ukuze uphumelele. Xa ungumntu zimisele ukwanela, kule ndawo uMdali akubeke kuyo. Akufuneki ube ngumntu onentliziyo ende, unikwe isandla, wena ufune isandla kunye nengalo. Yonke le mikhwa ikukhokelela ekubeni ekugqibeleni wenze ubundlobongela. Ubundlobongela ke abubhatali koko busingisela kwantshabalala. Kula mabalana iyangqineka ngokuthi abonise iziphumo zobundlobongela ezifana nokuphulukana nobomi, ukuphelelwa zizinto zakho obunazo ngenxa yamaqhinga nobusela nokuphelela entolongweni. Kobu bundlobongela kukholisa ukubakho amaxhoba. Ngelishwa uninzi lwawo iba ngamabhinqa nabantwana.
- Full Text:
- Date Issued: 2006
Ukuchichimala kwechweba
- Authors: Mbungwana, Mthunzikzi
- Date: 2020
- Subjects: Xhosa poetry
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/168512 , vital:41590
- Description: iThisisi nepotifoliyo. It is a collection of poems relating to women and society and gender related issues including gender based violence. It also focuses on how Christianity and Xhosa culture has violated women's rights and how they both believe that men and women should have different roles in society.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
- Authors: Mbungwana, Mthunzikzi
- Date: 2020
- Subjects: Xhosa poetry
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/168512 , vital:41590
- Description: iThisisi nepotifoliyo. It is a collection of poems relating to women and society and gender related issues including gender based violence. It also focuses on how Christianity and Xhosa culture has violated women's rights and how they both believe that men and women should have different roles in society.
- Full Text:
- Date Issued: 2020