Esibelekweni: Ingqokelela Yemibongo ngesiXhosa nangesiNgesi
- Authors: Busakwe, Yenzokuhle
- Date: 2023-10-13
- Subjects: Creative writing (Higher education) South Africa , Diaries Authorship , Books Reviews , South African essays (English) 21st century , Xhosa poetry 21st century
- Language: English , Xhosa
- Type: Academic theses , Master's theses , text
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/424917 , vital:72193
- Description: My thesis is a collection of poems that is written in isiXhosa and English. It explores African spirituality, my relationship with God, heartache from romantic and platonic relationships. I make use of dual languages because some themes that I write about such as African spirituality I find words that capture their truest emotion in my Xhosa vocabulary, and I cannot find them in English. My poems use the narrative form because it allows me to tell stories through poetry without having to commit my writing to musicality or rhyming that a lyric poetry normally has. My work is shaped by writers such as Kate Beinhemer, Mangaliso Buzani, Amy Saul Zerby, Nontsizi Mgqwethio, Simphiwe Nolutshungu and Oiu Miaojin. Buzani makes use of images and few lines in his writing but still manages to capture a story with brevity. Saul-Zerby makes use of text lingo in some of her poems, and I make use of it to close a gap that I have identified with the books that I was reading that are all written in a formal and serious format. Mgqwetho’s poems explore Christianity and African Spirituality which is one of the subjects that my work is exploring too but in a manner that differs. I talk about how they have been my guidance instead of praising their powers like Nontsizi normally does in her poems. Simphiwe Nolutshungu’s poems has influenced the structure of my poems. Fairy tales written by writers like Kate helps my writing to bring to life issues that sound too dreamy to be true but have manifested as visions and memories that I cannot wipe out from my conscience. Oiu Miaojin’s novel “Last words from Montmantre” I am fascinated by how the writer detail emotions such as vulnerability and heartbreak in his storytelling. , Thesis (MA) -- Faculty of Humanities, School of Languages and Literatures, 2023
- Full Text:
- Date Issued: 2023-10-13
- Authors: Busakwe, Yenzokuhle
- Date: 2023-10-13
- Subjects: Creative writing (Higher education) South Africa , Diaries Authorship , Books Reviews , South African essays (English) 21st century , Xhosa poetry 21st century
- Language: English , Xhosa
- Type: Academic theses , Master's theses , text
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/424917 , vital:72193
- Description: My thesis is a collection of poems that is written in isiXhosa and English. It explores African spirituality, my relationship with God, heartache from romantic and platonic relationships. I make use of dual languages because some themes that I write about such as African spirituality I find words that capture their truest emotion in my Xhosa vocabulary, and I cannot find them in English. My poems use the narrative form because it allows me to tell stories through poetry without having to commit my writing to musicality or rhyming that a lyric poetry normally has. My work is shaped by writers such as Kate Beinhemer, Mangaliso Buzani, Amy Saul Zerby, Nontsizi Mgqwethio, Simphiwe Nolutshungu and Oiu Miaojin. Buzani makes use of images and few lines in his writing but still manages to capture a story with brevity. Saul-Zerby makes use of text lingo in some of her poems, and I make use of it to close a gap that I have identified with the books that I was reading that are all written in a formal and serious format. Mgqwetho’s poems explore Christianity and African Spirituality which is one of the subjects that my work is exploring too but in a manner that differs. I talk about how they have been my guidance instead of praising their powers like Nontsizi normally does in her poems. Simphiwe Nolutshungu’s poems has influenced the structure of my poems. Fairy tales written by writers like Kate helps my writing to bring to life issues that sound too dreamy to be true but have manifested as visions and memories that I cannot wipe out from my conscience. Oiu Miaojin’s novel “Last words from Montmantre” I am fascinated by how the writer detail emotions such as vulnerability and heartbreak in his storytelling. , Thesis (MA) -- Faculty of Humanities, School of Languages and Literatures, 2023
- Full Text:
- Date Issued: 2023-10-13
Ingqiqo yamanina kuxanduva lokusiphula neengcambu ugonyamelo nokuxhatshazwa: Uhlalutyo lweetekisi ZesiXhosa ezicatshulwe kuncwadi olubhalwe ngamanina (1976-2015)
- Authors: Bilatyi, Katy Nomthandazo
- Date: 2024-04-04
- Subjects: Uncatalogued
- Language: Xhosa
- Type: Academic theses , Doctoral theses , text
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/435582 , vital:73170 , DOI 10.21504/10962/435582
- Description: Uphando luza kuqwalasela ingqiqo yamanina kuxanduva lokusiphula neengcambu ugonyamelo nokuxhatshazwa kwawo ngamadoda. Ingxoxo iza kugxila kubabhali abangamanina beencwadi zesiXhosa ezicatshulweyo kolu phando, nalapho kuqwalaselwa indlela ababazoba ngayo abalinganiswa babo abangamanina. Kule ngxoxo kuqwalaselwa indlela ababhali abangamanina abafana noBelebesi (1976), Dazela (1988), Magadla (1992) Madolo (1998), Mayosi (2003), Magqashela (2006) kunye noBuzani (2015) abathe babazoba ngayo abalinganiswa abangamanina kwiincwadi zesiXhosa ezicatshuliweyo. Oku kukutyhila ubukrelekrele bababhali ekusebenziseni uncwadi ukuzisa izisombululo kwimingeni ajamelene nayo amanina efana nogonyamelo kunye noxhatshwazo. Obu bukrelekrele baba babhali bujongwa ngokweembali ezimbini, imbali yaphambi kozuzo lwenkululeko emva kongenelelo lobuKoloniyali kunye neyasemva kozuzo lwenkululeko yaseMzantsi Afrika. Iincwadi ezikhethiweyo zibhalwe phakathi kweminyaka ye-1976 ukuya kwiminyaka yama-2015. Uphando luya kujonga ukuba lungaba lukhona utshintsho kusini na kwindlela la manina ababazoba ngayo abalinganiswa ngokwezi mbali zahlukileyo kananjalo naxa bezotywa ngababhali abangamadoda. Uphando luya kutyhila kananjalo imixholo nemixholwana abayikhethayo nedlulisa iimvakalelo zabo bengamanina kumbandela wogonyamelo olukhatshwa yipatriyakhi kunye noxhatshazo abalufumana kumadoda. Xa kuphendlwa le mixholo yaba babhali bahlukileyo baneemvelaphi ezahlukileyo ngokwemontlalo bebhala ngokwamaxesha okanye iimbhali ezahlukileyo, kuya kucaca ukuba amava abo ayafana nokuba linina okanye ibhinqa. Loo mava abo anele ukuba bajikeleze kwimixholo ebizwa ngokuba yifeminist themes nakubeni izimbo zabo zokubhala zahlukile nje. Injongo kukubonisa ukuba nangona amanina aphila phantsi kweemeko neemontlalo ezahlukileyo nje, iinzima neentlungu zawo azisombulula ngendlela efanayo ngokusebenzisa usiba. Le ngxoxo ikhatshwa ziithiyori ezifana nefemayinizimu, ngakumbi ifemayinizimu yaseAfrika kunye kunye nangokoMzantsi Afrika iquka iMotherism kunye nenkcubeko ephehlelelwe phantsi kwePatriyakhi. Ezi thiyori ziludondolo lokuphendla nokuhlalutya ezi ncwadi zikhethiweyo zesiXhosa ukuze sicacelwe yeyona ndima idlalwa ngamanina kuluntu nanjengoko sisazi ukuba apha eMzantsi Afrika adlale eyona ndima yokuncedisa ekuziseni utshintsho kwimibandela yengcinezelo nasekuzuzweni kwenkululeko. Yiyo loo nto kufuneka nawo abonakale exhamla ngokulinganayo namadoda kwinkululeko ayisebenzeleyo ngokususa ugonyamelo, uxhatshazo nokubulawa kwawo ngamadoda. , Thesis (PhD) -- Humanities, School of Languages and Literatures, 2024
- Full Text:
- Date Issued: 2024-04-04
- Authors: Bilatyi, Katy Nomthandazo
- Date: 2024-04-04
- Subjects: Uncatalogued
- Language: Xhosa
- Type: Academic theses , Doctoral theses , text
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/435582 , vital:73170 , DOI 10.21504/10962/435582
- Description: Uphando luza kuqwalasela ingqiqo yamanina kuxanduva lokusiphula neengcambu ugonyamelo nokuxhatshazwa kwawo ngamadoda. Ingxoxo iza kugxila kubabhali abangamanina beencwadi zesiXhosa ezicatshulweyo kolu phando, nalapho kuqwalaselwa indlela ababazoba ngayo abalinganiswa babo abangamanina. Kule ngxoxo kuqwalaselwa indlela ababhali abangamanina abafana noBelebesi (1976), Dazela (1988), Magadla (1992) Madolo (1998), Mayosi (2003), Magqashela (2006) kunye noBuzani (2015) abathe babazoba ngayo abalinganiswa abangamanina kwiincwadi zesiXhosa ezicatshuliweyo. Oku kukutyhila ubukrelekrele bababhali ekusebenziseni uncwadi ukuzisa izisombululo kwimingeni ajamelene nayo amanina efana nogonyamelo kunye noxhatshwazo. Obu bukrelekrele baba babhali bujongwa ngokweembali ezimbini, imbali yaphambi kozuzo lwenkululeko emva kongenelelo lobuKoloniyali kunye neyasemva kozuzo lwenkululeko yaseMzantsi Afrika. Iincwadi ezikhethiweyo zibhalwe phakathi kweminyaka ye-1976 ukuya kwiminyaka yama-2015. Uphando luya kujonga ukuba lungaba lukhona utshintsho kusini na kwindlela la manina ababazoba ngayo abalinganiswa ngokwezi mbali zahlukileyo kananjalo naxa bezotywa ngababhali abangamadoda. Uphando luya kutyhila kananjalo imixholo nemixholwana abayikhethayo nedlulisa iimvakalelo zabo bengamanina kumbandela wogonyamelo olukhatshwa yipatriyakhi kunye noxhatshazo abalufumana kumadoda. Xa kuphendlwa le mixholo yaba babhali bahlukileyo baneemvelaphi ezahlukileyo ngokwemontlalo bebhala ngokwamaxesha okanye iimbhali ezahlukileyo, kuya kucaca ukuba amava abo ayafana nokuba linina okanye ibhinqa. Loo mava abo anele ukuba bajikeleze kwimixholo ebizwa ngokuba yifeminist themes nakubeni izimbo zabo zokubhala zahlukile nje. Injongo kukubonisa ukuba nangona amanina aphila phantsi kweemeko neemontlalo ezahlukileyo nje, iinzima neentlungu zawo azisombulula ngendlela efanayo ngokusebenzisa usiba. Le ngxoxo ikhatshwa ziithiyori ezifana nefemayinizimu, ngakumbi ifemayinizimu yaseAfrika kunye kunye nangokoMzantsi Afrika iquka iMotherism kunye nenkcubeko ephehlelelwe phantsi kwePatriyakhi. Ezi thiyori ziludondolo lokuphendla nokuhlalutya ezi ncwadi zikhethiweyo zesiXhosa ukuze sicacelwe yeyona ndima idlalwa ngamanina kuluntu nanjengoko sisazi ukuba apha eMzantsi Afrika adlale eyona ndima yokuncedisa ekuziseni utshintsho kwimibandela yengcinezelo nasekuzuzweni kwenkululeko. Yiyo loo nto kufuneka nawo abonakale exhamla ngokulinganayo namadoda kwinkululeko ayisebenzeleyo ngokususa ugonyamelo, uxhatshazo nokubulawa kwawo ngamadoda. , Thesis (PhD) -- Humanities, School of Languages and Literatures, 2024
- Full Text:
- Date Issued: 2024-04-04
Kwelo lizwe leentsomi : iintsomi zesiXhosa
- Authors: Sigcau, Bulelwa Monica
- Date: 2021-04
- Subjects: Creative writing (Higher education) -- South Africa , Xhosa fiction -- 21st century , Diaries -- Authorship , Short stories, Xhosa -- 21st century , African fiction -- History and criticism , English fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: thesis , text , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/178270 , vital:42926
- Description: Ukuphosa kuvimba wolwazi ngeentsomi zesiXhosa, le thisisi iqulathe iintsomi-mabali eziqanjwe zabaliswa kusetyenziswa ulwimi, umxholo nemixholo engenelelayo engeziganeko zemihla ngemihla, abalinganiswa, isakhiwo sentsomi nesimo sentlalo zala maxesha siphila kuwo. Ezi ntsomi zixhaswa kakhulu yimifanekiso ephilayo, ukusetyenziswa kwemigca emifutshane ezoba isimo sentlalo nevakala ingathi yimibongo ngenxa yokuqupha kwayo. Umsebenzi kaR.F. Mcimeli, kwincwadi ethi, Ingqaka kaMaqhudeni iqulethe iintsomi ezisondeleyo kwezi ziqanjwe kulo msebenzi, ngakumbi iintsomi ezizezi, uNomvula noNomvulazana, uDumisani nesigebenga esingabonwayo, uNomaciko noCikokazi, nezinye. Umsebenzi kaNongenile Masithathu Zenani (2006) oqokelelwe nguHarold Scheub kwincwadi ethi South African voices: A long time passed ube negaleloo elikhulu ukubonisa indima esele idlaliwe kwiintsomi zesiXhosa. UKholeka Sigenu (2002) kwincwandi ethi Ezakowethu naye ube nefuthe kwindlela ezi ntsomi eziqanjwe ngayo nokuqinisekisa ukuba ngenene zongeza ulwazi olutsha. Ezi ntsomi-mabali zibhentsise okulungileyo nokuhenxayo ngaphandle kokushumayela nokuveza abalinganiswa njengeengilosi. Ndiluthande kakhulu nohlobo lukaAmos Tutuola lokubhala, ndizame ukusondeza uhlobo lwam lokubhala kolu hlobo lukaAmos Tutuola. Ndilandele ifuthe lohlobo lokubhala olubizwa ngeflash fiction. , Thesis (MA) -- Faculty of Humanities, School of Languages and Literatures, 2021
- Full Text:
- Date Issued: 2021-04
- Authors: Sigcau, Bulelwa Monica
- Date: 2021-04
- Subjects: Creative writing (Higher education) -- South Africa , Xhosa fiction -- 21st century , Diaries -- Authorship , Short stories, Xhosa -- 21st century , African fiction -- History and criticism , English fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: thesis , text , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/178270 , vital:42926
- Description: Ukuphosa kuvimba wolwazi ngeentsomi zesiXhosa, le thisisi iqulathe iintsomi-mabali eziqanjwe zabaliswa kusetyenziswa ulwimi, umxholo nemixholo engenelelayo engeziganeko zemihla ngemihla, abalinganiswa, isakhiwo sentsomi nesimo sentlalo zala maxesha siphila kuwo. Ezi ntsomi zixhaswa kakhulu yimifanekiso ephilayo, ukusetyenziswa kwemigca emifutshane ezoba isimo sentlalo nevakala ingathi yimibongo ngenxa yokuqupha kwayo. Umsebenzi kaR.F. Mcimeli, kwincwadi ethi, Ingqaka kaMaqhudeni iqulethe iintsomi ezisondeleyo kwezi ziqanjwe kulo msebenzi, ngakumbi iintsomi ezizezi, uNomvula noNomvulazana, uDumisani nesigebenga esingabonwayo, uNomaciko noCikokazi, nezinye. Umsebenzi kaNongenile Masithathu Zenani (2006) oqokelelwe nguHarold Scheub kwincwadi ethi South African voices: A long time passed ube negaleloo elikhulu ukubonisa indima esele idlaliwe kwiintsomi zesiXhosa. UKholeka Sigenu (2002) kwincwandi ethi Ezakowethu naye ube nefuthe kwindlela ezi ntsomi eziqanjwe ngayo nokuqinisekisa ukuba ngenene zongeza ulwazi olutsha. Ezi ntsomi-mabali zibhentsise okulungileyo nokuhenxayo ngaphandle kokushumayela nokuveza abalinganiswa njengeengilosi. Ndiluthande kakhulu nohlobo lukaAmos Tutuola lokubhala, ndizame ukusondeza uhlobo lwam lokubhala kolu hlobo lukaAmos Tutuola. Ndilandele ifuthe lohlobo lokubhala olubizwa ngeflash fiction. , Thesis (MA) -- Faculty of Humanities, School of Languages and Literatures, 2021
- Full Text:
- Date Issued: 2021-04
Ndiyazi ukuba ndiza kufa njani : ingqokelela yemibongo
- Authors: Mdliva, Mqhubi Given
- Date: 2021-04
- Subjects: Creative writing (Higher education) -- South Africa , Xhosa poetry -- 21st century , Xhosa poetry -- History and criticism , Diaries -- Authorship , Xhosa fiction -- 21st century
- Language: Xhosa
- Type: thesis , text , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/178295 , vital:42928
- Description: Le mibongo inyathela kwizinto ezitsarhayo; ukufa, ukukhula kweziganeko ezingobundlobongela obuphathelele kwezesondo nesini, kubulawa abantwana namanina ngamadoda norhwaphilizo olugqugqisayo. Lo msebenzi uphonononga ukwavavanya ukusetyenziswa kweempawu zokubhala kungalandelwa miqathango yokubhala koko kusetyenziswa ezi mpawu njengezixhobo zokuphuhlisa iimvakalelo zembongi. Ezi mpawu ziquka iidesh, iikholoni, iisemikholoni ukuqelelaniswa kwamagama kukwashiywa nezikhewu phakathi kwamagama kukhokelwa ngumoya wemibongo. Oku kubangele ukuba le mibongo ibe nezakhiwo ezahlukileyo nezingaqhelekanga kubhalo lwesiXhosa. Oko kukuthi, lo msebenzi utyebisa uncwadi lwesiXhosa ngokukwandisa kule ndlela ingaqhelekanga yokubhala. Umsebenzi kaSt E.P. Yako ube nefuthe kakhulu kulo msebenzi, ngakumbi indlela alusebenzise ngayo ulwimi oluteketeke zizafobe nemifanekiso ukubhala imibongo njengoko enzile kumbongo othi, Izibongo zikaMhlekazi uArchie Sandile. Kumbhali uMarina Tsvetaete kubolekwe indlela ayisebenzise ngayo imifanekiso kumbongo osihloko sithi, Poems for Block kuba udubula ngegama uthi thaa umfanekiso kwingqondo yomfundi. Isimbo sokuyila isakhiwo sombongo sikaSimphiwe Nolutshungu naso sibe nefuthe kule mibongo, kwaye le thisisi yandisa apho lo kaNolutshungu aphele khona ngakumbi kwindlela asebenzise ngayo iimpawu zokubhala. , Thesis (MA) -- Faculty of Humanities, School of Languages and Literatures, 2021
- Full Text:
- Date Issued: 2021-04
- Authors: Mdliva, Mqhubi Given
- Date: 2021-04
- Subjects: Creative writing (Higher education) -- South Africa , Xhosa poetry -- 21st century , Xhosa poetry -- History and criticism , Diaries -- Authorship , Xhosa fiction -- 21st century
- Language: Xhosa
- Type: thesis , text , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/178295 , vital:42928
- Description: Le mibongo inyathela kwizinto ezitsarhayo; ukufa, ukukhula kweziganeko ezingobundlobongela obuphathelele kwezesondo nesini, kubulawa abantwana namanina ngamadoda norhwaphilizo olugqugqisayo. Lo msebenzi uphonononga ukwavavanya ukusetyenziswa kweempawu zokubhala kungalandelwa miqathango yokubhala koko kusetyenziswa ezi mpawu njengezixhobo zokuphuhlisa iimvakalelo zembongi. Ezi mpawu ziquka iidesh, iikholoni, iisemikholoni ukuqelelaniswa kwamagama kukwashiywa nezikhewu phakathi kwamagama kukhokelwa ngumoya wemibongo. Oku kubangele ukuba le mibongo ibe nezakhiwo ezahlukileyo nezingaqhelekanga kubhalo lwesiXhosa. Oko kukuthi, lo msebenzi utyebisa uncwadi lwesiXhosa ngokukwandisa kule ndlela ingaqhelekanga yokubhala. Umsebenzi kaSt E.P. Yako ube nefuthe kakhulu kulo msebenzi, ngakumbi indlela alusebenzise ngayo ulwimi oluteketeke zizafobe nemifanekiso ukubhala imibongo njengoko enzile kumbongo othi, Izibongo zikaMhlekazi uArchie Sandile. Kumbhali uMarina Tsvetaete kubolekwe indlela ayisebenzise ngayo imifanekiso kumbongo osihloko sithi, Poems for Block kuba udubula ngegama uthi thaa umfanekiso kwingqondo yomfundi. Isimbo sokuyila isakhiwo sombongo sikaSimphiwe Nolutshungu naso sibe nefuthe kule mibongo, kwaye le thisisi yandisa apho lo kaNolutshungu aphele khona ngakumbi kwindlela asebenzise ngayo iimpawu zokubhala. , Thesis (MA) -- Faculty of Humanities, School of Languages and Literatures, 2021
- Full Text:
- Date Issued: 2021-04
Satire in J.J. R. Jolobe's literary works : a critique in relation to contemporary South Africa
- Authors: Benayo, Xolela
- Date: 2020
- Subjects: Jolobe, James J. R. , Xhosa literature -- History and criticism , Xhosa poetry -- History and criticism , Humor in literature , Xhosa literature -- Humor , Xhosa language
- Language: English , Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/161762 , vital:40667
- Description: J.J.R. Jolobe is regarded as one of the individuals who made a valuable contribution to the development of isiXhosa literature through his works, notably in his poetry (Ilitha, Umyezo; Jolobe 1936). His poetry ranges from abstract subjects to more philosophical matters. This study is aimed at decoding the manner in which he employs satire to conscientise African people of the then horrible situation that they were facing. With that said, poetry will not be the only work that this thesis analyses in the process of evaluating Jolobe’s satire; his essays will also be examined (Amavo; Jolobe 1940). Based on the writings of various authors specialising in the subject, satire has been deemed to be a style of literary writing, one which involves invective satire. For the researcher, that statement will be rebutted, as it will be argued that the mode of satire need not be wholly invective. Jolobe’s light-hearted satire not only showcases the amusing side of his writings, but also indicates the seriousness with which they were intended. Themes covered in Jolobe’s satire have inspired the researcher to evaluate these literary texts in relation to modern contexts, especially when it comes to the relationship between the lines of the author’s experience and the public. With that said, the social role of satire is something that one cannot deny. One could therefore say that there is an urgent need for African satirists to face the existing social and economic reality as authentically as possible. The voice of a satirist should also echo the voice of their society as a whole. Satirical study in post-colonial Africa, in South Africa in particular, is useful due to the idea that the works of the likes of Jolobe may diminish in significance due to neo-colonialism. In fact, this is the point which is considered in this study of Jolobe’s satire. This study also examines stages afforded to the development of satire in Africa, especially in the post-colonial era. The purpose is to identify the effects of satire that are related to socio-political as well as religious factors. These factors are often seen as those that play a vital role is one’s personal morals, and those that are meant to shape the whole community. Jolobe addresses imperialism and the class struggle, which speaks to the society’s loyalties regarding the mobilization toward realizing the dream of being independent. This speaks to the works analysed, revealing protests against oppression and exploitation by imperialists; such works show how inhumane people could be against those who they deem to be beneath their standards. Researchers like Mahlasela (1973), Sirayi (1985), Kwetana (2000) and Khumalo (2015) are amongst those who have made it a point to study Jolobe to ensure that these works are kept alive, along with their significance. Other prospective researchers can follow suite in researching the great Jolobe. In ensuring that the aims of this study come to light, the researcher will be using socialist realism as a way of seeing that the works of Jolobe are realistic in nature. With that said, there will be an exploration of allegoric satire. Satiric allegory will be evaluated with regard to the view that it represents a unique slant on satire, whereby it deems satire to be more than just a supportive method of literary criticism. This allows the researcher to hold the view that satire should not be a restrictive framework when dealing with African literature. Satire as a modern form of criticism can be viewed as having an element of humanism, which would result in the satirist doing all he can to make sure that what is satirized is not isolated from the struggle of the community. It is for the above-mentioned reasons that we see a big challenge in the future development of satiric discourse in African literature.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
- Authors: Benayo, Xolela
- Date: 2020
- Subjects: Jolobe, James J. R. , Xhosa literature -- History and criticism , Xhosa poetry -- History and criticism , Humor in literature , Xhosa literature -- Humor , Xhosa language
- Language: English , Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/161762 , vital:40667
- Description: J.J.R. Jolobe is regarded as one of the individuals who made a valuable contribution to the development of isiXhosa literature through his works, notably in his poetry (Ilitha, Umyezo; Jolobe 1936). His poetry ranges from abstract subjects to more philosophical matters. This study is aimed at decoding the manner in which he employs satire to conscientise African people of the then horrible situation that they were facing. With that said, poetry will not be the only work that this thesis analyses in the process of evaluating Jolobe’s satire; his essays will also be examined (Amavo; Jolobe 1940). Based on the writings of various authors specialising in the subject, satire has been deemed to be a style of literary writing, one which involves invective satire. For the researcher, that statement will be rebutted, as it will be argued that the mode of satire need not be wholly invective. Jolobe’s light-hearted satire not only showcases the amusing side of his writings, but also indicates the seriousness with which they were intended. Themes covered in Jolobe’s satire have inspired the researcher to evaluate these literary texts in relation to modern contexts, especially when it comes to the relationship between the lines of the author’s experience and the public. With that said, the social role of satire is something that one cannot deny. One could therefore say that there is an urgent need for African satirists to face the existing social and economic reality as authentically as possible. The voice of a satirist should also echo the voice of their society as a whole. Satirical study in post-colonial Africa, in South Africa in particular, is useful due to the idea that the works of the likes of Jolobe may diminish in significance due to neo-colonialism. In fact, this is the point which is considered in this study of Jolobe’s satire. This study also examines stages afforded to the development of satire in Africa, especially in the post-colonial era. The purpose is to identify the effects of satire that are related to socio-political as well as religious factors. These factors are often seen as those that play a vital role is one’s personal morals, and those that are meant to shape the whole community. Jolobe addresses imperialism and the class struggle, which speaks to the society’s loyalties regarding the mobilization toward realizing the dream of being independent. This speaks to the works analysed, revealing protests against oppression and exploitation by imperialists; such works show how inhumane people could be against those who they deem to be beneath their standards. Researchers like Mahlasela (1973), Sirayi (1985), Kwetana (2000) and Khumalo (2015) are amongst those who have made it a point to study Jolobe to ensure that these works are kept alive, along with their significance. Other prospective researchers can follow suite in researching the great Jolobe. In ensuring that the aims of this study come to light, the researcher will be using socialist realism as a way of seeing that the works of Jolobe are realistic in nature. With that said, there will be an exploration of allegoric satire. Satiric allegory will be evaluated with regard to the view that it represents a unique slant on satire, whereby it deems satire to be more than just a supportive method of literary criticism. This allows the researcher to hold the view that satire should not be a restrictive framework when dealing with African literature. Satire as a modern form of criticism can be viewed as having an element of humanism, which would result in the satirist doing all he can to make sure that what is satirized is not isolated from the struggle of the community. It is for the above-mentioned reasons that we see a big challenge in the future development of satiric discourse in African literature.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
Ubomi Sisilonda: Ingqokelela Yemibongo
- Authors: Yanta, Luvuyo Mkhululi
- Date: 2021-10-29
- Subjects: Creative writing (Higher education) South Africa , Xhosa poetry 21st century , Diaries -- Authorship , South African poetry (English) History and criticism , Xhosa poetry History and criticism , Poetry Therapeutic use
- Language: Xhosa , English
- Type: Master's theses , text
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/192364 , vital:45219
- Description: Esi siqingatha sethisisi yingqokelela yemibongo-ngoma eyilwe ngeenjongo zokuzama ukuveza nokupholisa isilonda esidalwe ziimeko zobom esiphila kubo singabantu, izinto endizibonileyo nendidlule kuzo. Ndibhala ndibonakalisa ubumnyama endiphile kubo, apha ndizama ukusondela ekukhanyeni. Ndiqala ngokupholisa ezam izilonda kuqala. Ulwimi endilusebenzisayo lulanda imbali yam njengomfana omnyama okhulele elokishini, ilokishi nganye inolwimi lwayo. Ndisebenzisa olu lwimi ndibalisa indlela endikhule ngayo, ndikwakhankanya nokukhula ndiqheliswa ukungathethi ngezinto nokungawavezi amanxeba entliziyo yam phambi kwabantu “ilayithi ayikhali.” Ndinomdla kubabhali ababhala ngeemeko zexesha lanamhlanje, kwiimeko eziphilwa luninzi lwabantu nesimo sentlalo jikelele. Ndisebenzise umsebenzi wababhali abafana noAyanda Billie ukujonga isingqi sobom kwimibongo yakhe njengomntu ongekho kude ngokuhlala nokufuphi ngeminyaka, ndiqwalasele imisebenzi kaS. Zotwana ukuzama ukusondeza isigama kwindlela endikhule ngayo kunye noJ.J.R Jolobe ukuqwalasela ukuba babesebenzisa obuphi ubuchule bokubhala nokupholisa izilonda zabo. Ndikwacaphule kwisimbo sokubhala esikhawulezileyo semibhalo eyenzelwe iqonga njengoko ndichithe ixesha elininzi ndidlala kwaye ndikwaqeqesha abadlali beqonga. , Thesis (MA) -- Faculty of Humanities, School of Languages and Literatures, 2021
- Full Text:
- Date Issued: 2021-10-29
- Authors: Yanta, Luvuyo Mkhululi
- Date: 2021-10-29
- Subjects: Creative writing (Higher education) South Africa , Xhosa poetry 21st century , Diaries -- Authorship , South African poetry (English) History and criticism , Xhosa poetry History and criticism , Poetry Therapeutic use
- Language: Xhosa , English
- Type: Master's theses , text
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/192364 , vital:45219
- Description: Esi siqingatha sethisisi yingqokelela yemibongo-ngoma eyilwe ngeenjongo zokuzama ukuveza nokupholisa isilonda esidalwe ziimeko zobom esiphila kubo singabantu, izinto endizibonileyo nendidlule kuzo. Ndibhala ndibonakalisa ubumnyama endiphile kubo, apha ndizama ukusondela ekukhanyeni. Ndiqala ngokupholisa ezam izilonda kuqala. Ulwimi endilusebenzisayo lulanda imbali yam njengomfana omnyama okhulele elokishini, ilokishi nganye inolwimi lwayo. Ndisebenzisa olu lwimi ndibalisa indlela endikhule ngayo, ndikwakhankanya nokukhula ndiqheliswa ukungathethi ngezinto nokungawavezi amanxeba entliziyo yam phambi kwabantu “ilayithi ayikhali.” Ndinomdla kubabhali ababhala ngeemeko zexesha lanamhlanje, kwiimeko eziphilwa luninzi lwabantu nesimo sentlalo jikelele. Ndisebenzise umsebenzi wababhali abafana noAyanda Billie ukujonga isingqi sobom kwimibongo yakhe njengomntu ongekho kude ngokuhlala nokufuphi ngeminyaka, ndiqwalasele imisebenzi kaS. Zotwana ukuzama ukusondeza isigama kwindlela endikhule ngayo kunye noJ.J.R Jolobe ukuqwalasela ukuba babesebenzisa obuphi ubuchule bokubhala nokupholisa izilonda zabo. Ndikwacaphule kwisimbo sokubhala esikhawulezileyo semibhalo eyenzelwe iqonga njengoko ndichithe ixesha elininzi ndidlala kwaye ndikwaqeqesha abadlali beqonga. , Thesis (MA) -- Faculty of Humanities, School of Languages and Literatures, 2021
- Full Text:
- Date Issued: 2021-10-29
Ubomi Sisilonda: Ingqokelela Yemibongo
- Authors: Manxiwa, Mzuvukile
- Date: 2021-10-29
- Subjects: Xhosa poetry 21st century , Xhosa poetry History and criticism , Buzani, Nompumezo Criticism and interpretation , Gwala, Mafika Pascal, 1946-2014 Criticism and interpretation , Xhosa language Rhythm , Xhosa language Rhyme , Creative writing (Higher education) South Africa
- Language: Xhosa
- Type: Master's theses , text
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/192265 , vital:45210
- Description: Le thisisi igxila kwiintlobo ngeentlobo zokubhala imibongo. Iqamele kakhulu kwilinge lokubhodla isingqala isebenzisa isandi sengoma yesiNtu komameleyo, oko kukuthi isondele kwi-lyric poetry ngolwasemzini. Oku kufezwe ngokusebenzisa isingqisho, imfano-zandi, imvano-siqalo nemvano-siphelo, njalo njalo. Iinjongo zale thisisi kukongeza kuncwadi lwesiXhosa nakwinkcubeko yesiNtu, nokuhlab’ ikhwelo elikhuthaza uluntu ukuba lubuyele kwinkcubeko yesiNtu, ukuhlonipha imo-ntlalo yabo nokuxabisa abantu ababhinqileyo. Umbali ophum’ izandla kuncwadi lwesiXhosa, uNompumezo Buzani, umsebenzi wakhe ngakumbi kwenye yeencwadi zakhe ethi Imida, ube nefuthe elikhulu kulo msebenzi, ngakumbi indlela athe walusebenzisa ngayo ulwimi; ngesimbo seli xesha ukudlulisa umyalezo ngolwimi oluqhelekileyo, lungafihlakali kodwa lube namandla okudlwengula umxhelo kulowo ufundayo. Ndeyame nakwincwadi kaNgcwabe, uKhala Zome; undikhumbuzile ngemibongo yakhe eyayame kakhulu kwimo yentlalo yamandulo, kunye nemibongo kaMafika Gwala kuJolinkomo, efana nale: The Children of Nonti kunye noThe Shebeen Queen. , Thesis (MA) -- Faculty of Humanities, School of Languages and Literatures, 2021
- Full Text:
- Date Issued: 2021-10-29
- Authors: Manxiwa, Mzuvukile
- Date: 2021-10-29
- Subjects: Xhosa poetry 21st century , Xhosa poetry History and criticism , Buzani, Nompumezo Criticism and interpretation , Gwala, Mafika Pascal, 1946-2014 Criticism and interpretation , Xhosa language Rhythm , Xhosa language Rhyme , Creative writing (Higher education) South Africa
- Language: Xhosa
- Type: Master's theses , text
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/192265 , vital:45210
- Description: Le thisisi igxila kwiintlobo ngeentlobo zokubhala imibongo. Iqamele kakhulu kwilinge lokubhodla isingqala isebenzisa isandi sengoma yesiNtu komameleyo, oko kukuthi isondele kwi-lyric poetry ngolwasemzini. Oku kufezwe ngokusebenzisa isingqisho, imfano-zandi, imvano-siqalo nemvano-siphelo, njalo njalo. Iinjongo zale thisisi kukongeza kuncwadi lwesiXhosa nakwinkcubeko yesiNtu, nokuhlab’ ikhwelo elikhuthaza uluntu ukuba lubuyele kwinkcubeko yesiNtu, ukuhlonipha imo-ntlalo yabo nokuxabisa abantu ababhinqileyo. Umbali ophum’ izandla kuncwadi lwesiXhosa, uNompumezo Buzani, umsebenzi wakhe ngakumbi kwenye yeencwadi zakhe ethi Imida, ube nefuthe elikhulu kulo msebenzi, ngakumbi indlela athe walusebenzisa ngayo ulwimi; ngesimbo seli xesha ukudlulisa umyalezo ngolwimi oluqhelekileyo, lungafihlakali kodwa lube namandla okudlwengula umxhelo kulowo ufundayo. Ndeyame nakwincwadi kaNgcwabe, uKhala Zome; undikhumbuzile ngemibongo yakhe eyayame kakhulu kwimo yentlalo yamandulo, kunye nemibongo kaMafika Gwala kuJolinkomo, efana nale: The Children of Nonti kunye noThe Shebeen Queen. , Thesis (MA) -- Faculty of Humanities, School of Languages and Literatures, 2021
- Full Text:
- Date Issued: 2021-10-29
Ukubamba Umphefumlo Kukuphila: Ingqokelela Yamabali Amafutshane
- Authors: Zono, Cebisa
- Date: 2021-10-29
- Subjects: Creative writing (Higher education) South Africa , Xhosa fiction 21st century , Short stories, Xhosa 21st century , Homosexuality in literature , Diaries -- Authorship , Xhosa fiction History and criticism , American fiction History and criticism , Brazilian poetry History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Master's theses , text
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/192375 , vital:45220
- Description: Le thisisi inamabali amafutshane angabantu abathandana besisini esinye. Uncwadi lwesiXhosa luvame ukulufihla uthando oluphakathi kwabo bathandana besisini sinye. Isikrweqe endisisebenzisileyo kule thisisi kukunonga isimbo sokubhala ndibalisa ngomntu wokuqala ngokungathi ndibhala imbali yobomi okanye amavo. UJordan (1940) kwiNgqumbo Yeminyanya undifundise ukubumba abalinganiswa abakhaliphileyo, nabakrelekrele ngokufanayo ukuze izinto eziza kwenzeka zingalindeleki. UYuknavitch (2017) kwincwadi yembali yakhe ethi The Chronology of Water undifundise esi simbo sokushicilela izimbo zomntu ophilayo phantsi komthamo omnye. Ibali elifutshane likaProulx (1997) elithi Brokeback Mountain nalo libe nefuthe kakhulu kule thisisi kuba lidandalazisa elubala intlalo yabantu abathandana besisini esinye kwiindawo zasemaphandleni. , Thesis (MA) -- Faculty of Humanities, School of Languages and Literatures, 2021
- Full Text:
- Date Issued: 2021-10-29
- Authors: Zono, Cebisa
- Date: 2021-10-29
- Subjects: Creative writing (Higher education) South Africa , Xhosa fiction 21st century , Short stories, Xhosa 21st century , Homosexuality in literature , Diaries -- Authorship , Xhosa fiction History and criticism , American fiction History and criticism , Brazilian poetry History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Master's theses , text
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/192375 , vital:45220
- Description: Le thisisi inamabali amafutshane angabantu abathandana besisini esinye. Uncwadi lwesiXhosa luvame ukulufihla uthando oluphakathi kwabo bathandana besisini sinye. Isikrweqe endisisebenzisileyo kule thisisi kukunonga isimbo sokubhala ndibalisa ngomntu wokuqala ngokungathi ndibhala imbali yobomi okanye amavo. UJordan (1940) kwiNgqumbo Yeminyanya undifundise ukubumba abalinganiswa abakhaliphileyo, nabakrelekrele ngokufanayo ukuze izinto eziza kwenzeka zingalindeleki. UYuknavitch (2017) kwincwadi yembali yakhe ethi The Chronology of Water undifundise esi simbo sokushicilela izimbo zomntu ophilayo phantsi komthamo omnye. Ibali elifutshane likaProulx (1997) elithi Brokeback Mountain nalo libe nefuthe kakhulu kule thisisi kuba lidandalazisa elubala intlalo yabantu abathandana besisini esinye kwiindawo zasemaphandleni. , Thesis (MA) -- Faculty of Humanities, School of Languages and Literatures, 2021
- Full Text:
- Date Issued: 2021-10-29
Ukuchichimala kwechweba
- Authors: Mbungwana, Mthunzikzi
- Date: 2020
- Subjects: Xhosa poetry
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/168512 , vital:41590
- Description: iThisisi nepotifoliyo. It is a collection of poems relating to women and society and gender related issues including gender based violence. It also focuses on how Christianity and Xhosa culture has violated women's rights and how they both believe that men and women should have different roles in society.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
- Authors: Mbungwana, Mthunzikzi
- Date: 2020
- Subjects: Xhosa poetry
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/168512 , vital:41590
- Description: iThisisi nepotifoliyo. It is a collection of poems relating to women and society and gender related issues including gender based violence. It also focuses on how Christianity and Xhosa culture has violated women's rights and how they both believe that men and women should have different roles in society.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
Uphononongo nzulu lwamasiko nezithethe kwiincwadi ezichongiweyo zesiXhosa: "Ityala lamawele no "Ukuba ndandazile"
- Authors: Diko, Mlamli
- Date: 2020
- Subjects: Xhosa (African people) , Mqhayi, S E K -- Ityala lamawele , Tamsanqa, Witness K -- Ukuba ndandazile , Xhosa (African people) -- Social life and customs , Authors, South African -- 19th century -- Criticism and interpretation , Xhosa (African people) -- Rites and ceremonies , Mqhayi, S E K -- Critisicism and interpretation , Tamsanqa, Witness, K -- Criticism and interpretation , Xhosa literature -- Criticism and interpretation , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/145232 , vital:38420
- Description: Olu phando lujolise ekubhentsiseni nasekuphononongeni nzulu indima yamasiko nezithethe kwiincwadi ezichongiweyo zesiXhosa ezizezi, “Ityala Lamawele” (1914) ibhalwe nguSamuel Edward Krune Mqhayi kunye no “Ukuba Ndandazile” (1967) ibhalwe nguWitness Kholekile Tamsanqa. Amasiko nezithethe aya kuthi aphononongwe ngala: ukulobola, ingqithi nesithembu. Kwakhona, la masiko nezi zithethe ziya kuthi ziphicothwe kugudlwa kwizinto zesiNtu ezinobuzaza eziqhushekwe zaze zancathama phantsi kwawo. Umzekelo, phantsi kwesiko lokulobola kukho izithethe ezithiwe qhushe phantsi kwalo ezifana nokuhota, ukuyalwa komtshakazi nezinye. Zonke ezi zinto ziya kuthi zivelelwe. La masiko nezi zithethe zichongwe kuba kukholeleka into ethi zitshatshele ngokwendima eziyidlalayo kwezi ncwadi zimbini. Ukubalasela kwawo la masiko nezithethe akwaneli ekubeni indima yawo ityhilwe kwezi ncwadi kuphela, koko indima yawo ithi ityhile banzi ngentlalo kaXhosa. Lilonke, aba babhali babini ababhali ngezinto ezingaziwayo okanye ezibuntsomirha, koko babhala ngemiba echaphazela amaXhosa ngqo. Umphandi uya kuthi aqhaqhe iindlela la masiko nezithethe aqhutywa ngazo, iinjongo zokwenziwa kwawo kwakunye neziphumo xa ethe la masiko enziwa okanye angenziwa ngokusesikweni. Konke oku kuya kuthi kwenziwe egameni lobuXhosa bemveli. Umphandi uya kukwenza oku ngeenjongo zokuphicotha nzulu intsingiselo ngokwamasiko nezithethe zamaXhosa ezama ukutyhila obona bunyani bufihlakeleyo bamasiko nezithethe kunye nokuzalana kwawo nentlalo yamaXhosa. Ngaphezulu, kukutyhila into ethi kwaXhosa amasiko nezithethe ziintsika zokuphila, ngako oko ananto ithile ayithethayo kuthi thina maXhosa ungaphiki nje kuba ezakwaLizwi zidungadungile ngendlela yazo kumzi kaPhalo ze zasahlukanisa nezinto zoobawo bethu. Kunamhlanje nje azinqabanga iintetho ezithi ukunqula iminyanya nezinyanya bubuhedeni, ukuxhela ibhokhwe kuyongxengxezwa bubudimoni. Kule ngxoxo, kuya kujongwa isakhono nobuchule bababhali abathe babusebenzisa njengesixhobo sokukhusela inkcubeko yamaXhosa eyathi yabhunyulwa ngamaNgesi yasala nje ibhityile, yiyo ke ngoku le esele igululwa okwamathumbu ngurhulumente wenkululeko. Lilonke, kwa kolu phando kunconywa ababhali abaziingcungela ekubeni basebenzise ulwazi lwabo lolwimi ekukhuseleni inkcubeko yamaXhosa athi xa ahlomla ngayo uMkonto (2005: v) athi: The study of the survival of cultural traditional customs in isiXhosa literature is an overdue task facing literary critics. Le ngcali ingentla apha ihlaba ikhwelo kubaphandi besiXhosa ukuba banyathelele phezulu bephanda bebhentsisa ubunyani bamasiko nezithethe kuncwadi lwesiXhosa. Olu phando, ngaphezu kwazo zonke izizathu, lusabela elo khwelo. Kwelinye icala, uthi uSaule (1996) xa ethetha ngoMqhayi, nangona uMqhayi lo wayenobuhlobo nabefundisi bezakwaLizwi nokhanyo kodwa akazange ayivumele ingqondo nentliziyo yakhe ithwetyulwe ziinkolo neenkcubeko zasemzini. Ukutsho ngokwakhe oku uSaule (1996: 20) xa ahambisa enjenje: Although Mqhayi was obviously a brain child of the missionaries, he did not, unlike many writers at that time, allow their influence to engulf his thoughts. He uses a Bible as a technique rather than as an instrument that guides him towards predestined objectives. Le ngcinga kaSaule ingentla igxininisiwe kwilixa elingaphambili nguDikeni (1992: 12) xa wayesithi: It is clear that Mqhayi as one of the early writers could not address the political situation of the South Africa directly in his novel. He had to use an extended metaphor to avoid the strict laws of censorship. This he did by using a Biblical story and adapting it to his culture. Ngokwezi ngcali zimbini, kuyaqapheleka ukuba nangona uMqhayi lo ifuthe laseNtshona lazama kangangoko linako ukumthwebula kodwa ukuhlakanipha kwakhe kwamenza wagwencela okwesikhwenene kwiingcambu zakhe, kwisizwe sakhe, kumasiko nezithethe zakwaXhosa. Kungani ke ukuba singangamphakamiseli phezulu lo mbhali ngokuthi simane sindwendwela iimbalo zakhe sihlaba sikhangela ukuba zithetha ukuthini na kuthi sizwe sikaXhosa xa sikule ndawo sikuyo nje? Kwelinye icala, uMkonto (2005) umqhwabela izandla uTamsanqa xa athi nangona wayefundile akazange ayivumele imfundo imntywilisele eludakeni lwaseNtshona hleze buthi obu buncwane bezi ncwadi zakhe zifana no “Buzani Kubawo” (1958), “Ukuba Ndandazile” (1967), “Imitha Yelanga” (1967) kunye nezinye zaziya kufela engqondweni yakhe engakhange afundise umzi kaXhosa ngobuXhosa bawo. UMkonto (2005: 17) uhambisa athi xa ethetha ngoTamsanqa: Most of his experiences which he shared with people at the time were of hardships ... probably these were some of the experiences that triggered the themes expressed in ‘Buzani kubawo’ and ‘Ukuba ndandazile’ Ngokwala mazwi angentla, okona kuncomekayo ngoTamsanqa kukuba uthe nokuba sele ehlangabezana neenzingo zobomi kodwa wabona kukuhle ukuba afundise umzi kaXhosa ngaloo mahla ndinyuka kuba kakade lisiko kwaXhosa into yokuba xa uye wagileka endaweni ethile uze ufundise abanye ukwenzela ukuba bangangeni kulaa mgibe ubuwele kuwo. Bubuntu ke obo. Ubukhulu becala bezinto athe wadlula kuzo uTamsanqa zicazululwe kwisahluko sesibini esidandalazisa ubunzululwazi mlando mbali wobom ngababhali. Okunye, uTamsanqa sesinye sezizukulwana esathi saneTamsanqa lokukhula ngeliya xesha amasiko nezithethe kwaXhosa bezisaqhutywa ngendlela encomekayo kunangoku, kodwa umfundi makaqaphele ukuba umphandi akazami kuthelekisa amaxesha amasiko nezithethe ezaziqhutywa kodwa ubona kubalulekile ukuba icace inkolelo ethi amasiko nezithethe namaxesha awayeqhutywa ngawo awasafani. Kolu phando nzulu okunye okuphambili kukuthi nangona aba babhali babini bathi basebenzisa ulwimi oluntsokothileyo nezagwelo zokubhala ezifihlakeleyo ngendlela enomkhitha kodwa loo nto ibe lulutho kumzi kaPhalo kuba ushiyeke ufumbethe ulwimi lwesiXhosa. Ngaphezu koko amaXhosa ashiyeke efumbethe ulwazi ngamasiko nezithethe ekusafuneka efundisiwe. Ingcambu yolu phando ke ingamasiko nezithethe kusetyenziswa isiThako samaSiko neziThethe esiza kuchazwa banzi kwimihlathi engezantsi. Ngaphandle kokuphonononga nzulu intsingiselo yamasiko nezithethe, olu phando lukwayinkuthazo kwabanye ababhali ukuba bazeke mzekweni benjenjeya ukuzalisa umphanda kaXhosa ngamasiko nezithethe kunye nolwimi olusulungekileyo khona ukuze izizukulwana ngezizukulwana zibe nento yokufunda. Ukongeza, kukukhuthaza abo babhali baneembalo ezintlakekileyo nezibutenxarha ngokwamasiko nezithethe, nolwimi ke, ukuba baziqhelanise nokufunda iincwadi zesiXhosa, bafunde isiXhosa, baphande ngokuzinikela ngemiba yesiXhosa. Njengamntu mtsha, olu phando lukhuthaza olunye ulutsha ngokubaluleka kokulondolozwa kwenkcubeko ukuze isizukulwana esizayo sibe nokufunda kuyo. Uphando olu lujolise ekukhuliseni iimbalo zesiXhosa ingakumbi ke xa sele lubhalwe ngesiXhosa. Likho iqaqobana elibhalileyo ngesiXhosa kodwa ezinye zezo mbalo ziyakhwinisa ngenxa yegrama etenxileyo, umgangatho ophantsi wokusetyenziswa kolwimi ukunonga iintetho, nezinye iziphene. Masibe sisithi ziinzame ekukhucululeni nasekuphuculeni oko kwenziwa ngabeLungu; masingaligxeki kakhulu elo gcuntswana. Enye yezinto ezikhwinisayo kuluncwadi lwesiXhosa kukunqongophala kweencwadi ezibonisa isiNtu sethu ngendlela egqibeleleyo nemsulwa. Iyathuthumba into yokunqongophala kweencwadi ezingembali yethu ebhalwe sithi. Oku kunqongophala kufika kube negalelo elibi kubafundi neetitshala zesiXhosa ezona kufuneka zingcamle ubuncwane benkcubeko yazo kunye nabafundi jikelele. Iincwadi eziya kuthi zisetyenziswe zezo zababhali abaziinjojeli kubhalo lwesiXhosa, uS.E.K. Mqhayi noW.K. Tamsanqa. Isizathu soko asikokuba umphandi uzama ukuthelekisa ababhali koko uya kubachonga, okokuqala, ngenxa yokuba bengababhali abaphume izandla kuncwadi lwesiXhosa. Okwesibini, kunconywa ubuchule babo ekusebenziseni ulwimi nesakhono njengesixhobo sokuphakamisa umgangatho woncwadi lwesiNtu ngokuyeleleneyo namasikonezithethe. Okwesithathu, iimbalo zabo zezinye zeembalo ezithe zaphakanyiswa kakhulungabaphandi de zafumana amawonga ngamawonga. Okwesine, kudederhu lweencwadizesiXhosa ezingaka andinokwazi ukuthi ndilume umthamo omkhulu endizojika ndixakane nawo ndingakwazi ukuwuhlafuna ndiwucokisise hleze ndomiwe emqaleni ndingabisalugqiba kwa olo phando.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
- Authors: Diko, Mlamli
- Date: 2020
- Subjects: Xhosa (African people) , Mqhayi, S E K -- Ityala lamawele , Tamsanqa, Witness K -- Ukuba ndandazile , Xhosa (African people) -- Social life and customs , Authors, South African -- 19th century -- Criticism and interpretation , Xhosa (African people) -- Rites and ceremonies , Mqhayi, S E K -- Critisicism and interpretation , Tamsanqa, Witness, K -- Criticism and interpretation , Xhosa literature -- Criticism and interpretation , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/145232 , vital:38420
- Description: Olu phando lujolise ekubhentsiseni nasekuphononongeni nzulu indima yamasiko nezithethe kwiincwadi ezichongiweyo zesiXhosa ezizezi, “Ityala Lamawele” (1914) ibhalwe nguSamuel Edward Krune Mqhayi kunye no “Ukuba Ndandazile” (1967) ibhalwe nguWitness Kholekile Tamsanqa. Amasiko nezithethe aya kuthi aphononongwe ngala: ukulobola, ingqithi nesithembu. Kwakhona, la masiko nezi zithethe ziya kuthi ziphicothwe kugudlwa kwizinto zesiNtu ezinobuzaza eziqhushekwe zaze zancathama phantsi kwawo. Umzekelo, phantsi kwesiko lokulobola kukho izithethe ezithiwe qhushe phantsi kwalo ezifana nokuhota, ukuyalwa komtshakazi nezinye. Zonke ezi zinto ziya kuthi zivelelwe. La masiko nezi zithethe zichongwe kuba kukholeleka into ethi zitshatshele ngokwendima eziyidlalayo kwezi ncwadi zimbini. Ukubalasela kwawo la masiko nezithethe akwaneli ekubeni indima yawo ityhilwe kwezi ncwadi kuphela, koko indima yawo ithi ityhile banzi ngentlalo kaXhosa. Lilonke, aba babhali babini ababhali ngezinto ezingaziwayo okanye ezibuntsomirha, koko babhala ngemiba echaphazela amaXhosa ngqo. Umphandi uya kuthi aqhaqhe iindlela la masiko nezithethe aqhutywa ngazo, iinjongo zokwenziwa kwawo kwakunye neziphumo xa ethe la masiko enziwa okanye angenziwa ngokusesikweni. Konke oku kuya kuthi kwenziwe egameni lobuXhosa bemveli. Umphandi uya kukwenza oku ngeenjongo zokuphicotha nzulu intsingiselo ngokwamasiko nezithethe zamaXhosa ezama ukutyhila obona bunyani bufihlakeleyo bamasiko nezithethe kunye nokuzalana kwawo nentlalo yamaXhosa. Ngaphezulu, kukutyhila into ethi kwaXhosa amasiko nezithethe ziintsika zokuphila, ngako oko ananto ithile ayithethayo kuthi thina maXhosa ungaphiki nje kuba ezakwaLizwi zidungadungile ngendlela yazo kumzi kaPhalo ze zasahlukanisa nezinto zoobawo bethu. Kunamhlanje nje azinqabanga iintetho ezithi ukunqula iminyanya nezinyanya bubuhedeni, ukuxhela ibhokhwe kuyongxengxezwa bubudimoni. Kule ngxoxo, kuya kujongwa isakhono nobuchule bababhali abathe babusebenzisa njengesixhobo sokukhusela inkcubeko yamaXhosa eyathi yabhunyulwa ngamaNgesi yasala nje ibhityile, yiyo ke ngoku le esele igululwa okwamathumbu ngurhulumente wenkululeko. Lilonke, kwa kolu phando kunconywa ababhali abaziingcungela ekubeni basebenzise ulwazi lwabo lolwimi ekukhuseleni inkcubeko yamaXhosa athi xa ahlomla ngayo uMkonto (2005: v) athi: The study of the survival of cultural traditional customs in isiXhosa literature is an overdue task facing literary critics. Le ngcali ingentla apha ihlaba ikhwelo kubaphandi besiXhosa ukuba banyathelele phezulu bephanda bebhentsisa ubunyani bamasiko nezithethe kuncwadi lwesiXhosa. Olu phando, ngaphezu kwazo zonke izizathu, lusabela elo khwelo. Kwelinye icala, uthi uSaule (1996) xa ethetha ngoMqhayi, nangona uMqhayi lo wayenobuhlobo nabefundisi bezakwaLizwi nokhanyo kodwa akazange ayivumele ingqondo nentliziyo yakhe ithwetyulwe ziinkolo neenkcubeko zasemzini. Ukutsho ngokwakhe oku uSaule (1996: 20) xa ahambisa enjenje: Although Mqhayi was obviously a brain child of the missionaries, he did not, unlike many writers at that time, allow their influence to engulf his thoughts. He uses a Bible as a technique rather than as an instrument that guides him towards predestined objectives. Le ngcinga kaSaule ingentla igxininisiwe kwilixa elingaphambili nguDikeni (1992: 12) xa wayesithi: It is clear that Mqhayi as one of the early writers could not address the political situation of the South Africa directly in his novel. He had to use an extended metaphor to avoid the strict laws of censorship. This he did by using a Biblical story and adapting it to his culture. Ngokwezi ngcali zimbini, kuyaqapheleka ukuba nangona uMqhayi lo ifuthe laseNtshona lazama kangangoko linako ukumthwebula kodwa ukuhlakanipha kwakhe kwamenza wagwencela okwesikhwenene kwiingcambu zakhe, kwisizwe sakhe, kumasiko nezithethe zakwaXhosa. Kungani ke ukuba singangamphakamiseli phezulu lo mbhali ngokuthi simane sindwendwela iimbalo zakhe sihlaba sikhangela ukuba zithetha ukuthini na kuthi sizwe sikaXhosa xa sikule ndawo sikuyo nje? Kwelinye icala, uMkonto (2005) umqhwabela izandla uTamsanqa xa athi nangona wayefundile akazange ayivumele imfundo imntywilisele eludakeni lwaseNtshona hleze buthi obu buncwane bezi ncwadi zakhe zifana no “Buzani Kubawo” (1958), “Ukuba Ndandazile” (1967), “Imitha Yelanga” (1967) kunye nezinye zaziya kufela engqondweni yakhe engakhange afundise umzi kaXhosa ngobuXhosa bawo. UMkonto (2005: 17) uhambisa athi xa ethetha ngoTamsanqa: Most of his experiences which he shared with people at the time were of hardships ... probably these were some of the experiences that triggered the themes expressed in ‘Buzani kubawo’ and ‘Ukuba ndandazile’ Ngokwala mazwi angentla, okona kuncomekayo ngoTamsanqa kukuba uthe nokuba sele ehlangabezana neenzingo zobomi kodwa wabona kukuhle ukuba afundise umzi kaXhosa ngaloo mahla ndinyuka kuba kakade lisiko kwaXhosa into yokuba xa uye wagileka endaweni ethile uze ufundise abanye ukwenzela ukuba bangangeni kulaa mgibe ubuwele kuwo. Bubuntu ke obo. Ubukhulu becala bezinto athe wadlula kuzo uTamsanqa zicazululwe kwisahluko sesibini esidandalazisa ubunzululwazi mlando mbali wobom ngababhali. Okunye, uTamsanqa sesinye sezizukulwana esathi saneTamsanqa lokukhula ngeliya xesha amasiko nezithethe kwaXhosa bezisaqhutywa ngendlela encomekayo kunangoku, kodwa umfundi makaqaphele ukuba umphandi akazami kuthelekisa amaxesha amasiko nezithethe ezaziqhutywa kodwa ubona kubalulekile ukuba icace inkolelo ethi amasiko nezithethe namaxesha awayeqhutywa ngawo awasafani. Kolu phando nzulu okunye okuphambili kukuthi nangona aba babhali babini bathi basebenzisa ulwimi oluntsokothileyo nezagwelo zokubhala ezifihlakeleyo ngendlela enomkhitha kodwa loo nto ibe lulutho kumzi kaPhalo kuba ushiyeke ufumbethe ulwimi lwesiXhosa. Ngaphezu koko amaXhosa ashiyeke efumbethe ulwazi ngamasiko nezithethe ekusafuneka efundisiwe. Ingcambu yolu phando ke ingamasiko nezithethe kusetyenziswa isiThako samaSiko neziThethe esiza kuchazwa banzi kwimihlathi engezantsi. Ngaphandle kokuphonononga nzulu intsingiselo yamasiko nezithethe, olu phando lukwayinkuthazo kwabanye ababhali ukuba bazeke mzekweni benjenjeya ukuzalisa umphanda kaXhosa ngamasiko nezithethe kunye nolwimi olusulungekileyo khona ukuze izizukulwana ngezizukulwana zibe nento yokufunda. Ukongeza, kukukhuthaza abo babhali baneembalo ezintlakekileyo nezibutenxarha ngokwamasiko nezithethe, nolwimi ke, ukuba baziqhelanise nokufunda iincwadi zesiXhosa, bafunde isiXhosa, baphande ngokuzinikela ngemiba yesiXhosa. Njengamntu mtsha, olu phando lukhuthaza olunye ulutsha ngokubaluleka kokulondolozwa kwenkcubeko ukuze isizukulwana esizayo sibe nokufunda kuyo. Uphando olu lujolise ekukhuliseni iimbalo zesiXhosa ingakumbi ke xa sele lubhalwe ngesiXhosa. Likho iqaqobana elibhalileyo ngesiXhosa kodwa ezinye zezo mbalo ziyakhwinisa ngenxa yegrama etenxileyo, umgangatho ophantsi wokusetyenziswa kolwimi ukunonga iintetho, nezinye iziphene. Masibe sisithi ziinzame ekukhucululeni nasekuphuculeni oko kwenziwa ngabeLungu; masingaligxeki kakhulu elo gcuntswana. Enye yezinto ezikhwinisayo kuluncwadi lwesiXhosa kukunqongophala kweencwadi ezibonisa isiNtu sethu ngendlela egqibeleleyo nemsulwa. Iyathuthumba into yokunqongophala kweencwadi ezingembali yethu ebhalwe sithi. Oku kunqongophala kufika kube negalelo elibi kubafundi neetitshala zesiXhosa ezona kufuneka zingcamle ubuncwane benkcubeko yazo kunye nabafundi jikelele. Iincwadi eziya kuthi zisetyenziswe zezo zababhali abaziinjojeli kubhalo lwesiXhosa, uS.E.K. Mqhayi noW.K. Tamsanqa. Isizathu soko asikokuba umphandi uzama ukuthelekisa ababhali koko uya kubachonga, okokuqala, ngenxa yokuba bengababhali abaphume izandla kuncwadi lwesiXhosa. Okwesibini, kunconywa ubuchule babo ekusebenziseni ulwimi nesakhono njengesixhobo sokuphakamisa umgangatho woncwadi lwesiNtu ngokuyeleleneyo namasikonezithethe. Okwesithathu, iimbalo zabo zezinye zeembalo ezithe zaphakanyiswa kakhulungabaphandi de zafumana amawonga ngamawonga. Okwesine, kudederhu lweencwadizesiXhosa ezingaka andinokwazi ukuthi ndilume umthamo omkhulu endizojika ndixakane nawo ndingakwazi ukuwuhlafuna ndiwucokisise hleze ndomiwe emqaleni ndingabisalugqiba kwa olo phando.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
“Ntombazana, ugayela bani?”: ubunzululwazi beentsimbi
- Authors: Silo, Tolakele Talitha
- Date: 2020
- Subjects: Beadwork, Xhosa , Xhosa (African people) -- Social life and customs , Beadwork, Tembu , Tembu (African people) -- Social life and customs
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/167487 , vital:41485
- Description: “ NTOMBAZANA, UGAYELA BANI?”: UBUNZULULWAZI BEENTSIMBI is a study on the culture of abaThembu, one of the amaXhosa subgroups. Focusing on beadwork as one of this group’s cultural aspects, this research is an initiative to ensure documentation of such indigenous knowledge as an influence on the lifestyle of abaThembu. It also strives to uplift the use of oral literature to present it a fair chance at being a driving force for change as it has previously been ousted with the acceptability of written literature. Of great surprise is to see that despite western civilization, which affected the people’s culture, beadwork remains a pillar of the abaThembu-amaXhosa culture. This craft has evolved and thus, shows no signs of regression. This thesis is an indigenous knowledge focused research.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
- Authors: Silo, Tolakele Talitha
- Date: 2020
- Subjects: Beadwork, Xhosa , Xhosa (African people) -- Social life and customs , Beadwork, Tembu , Tembu (African people) -- Social life and customs
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/167487 , vital:41485
- Description: “ NTOMBAZANA, UGAYELA BANI?”: UBUNZULULWAZI BEENTSIMBI is a study on the culture of abaThembu, one of the amaXhosa subgroups. Focusing on beadwork as one of this group’s cultural aspects, this research is an initiative to ensure documentation of such indigenous knowledge as an influence on the lifestyle of abaThembu. It also strives to uplift the use of oral literature to present it a fair chance at being a driving force for change as it has previously been ousted with the acceptability of written literature. Of great surprise is to see that despite western civilization, which affected the people’s culture, beadwork remains a pillar of the abaThembu-amaXhosa culture. This craft has evolved and thus, shows no signs of regression. This thesis is an indigenous knowledge focused research.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
- «
- ‹
- 1
- ›
- »